Risti all on kogu Leedu. Vabadusvõitluse mõtestamine läbi usu sümbolite ja usu kaudu.
Oktoobri lõpus avati Vilniuses mälestusmärk 1981 Nõukogude võimu poolt mõrvatud Leedu preestrile ja Helsingi grupi liikmele Bronius Laurinaviciusele.
Järgneb Ilmar Vananurme poolt tehtud tõlge ja kokkuvõte Leedu ajalehest “Laisvas laikraštis” oktoobrikuu viimasest numbrist:
Ammune mõte sai teoks
Viimaks ometi avati Vilniuses Kalvarija ja Zalgirise tänavaristi juures haljasalal mälestusmärk katoliku kiriku preestrile Bronius Laurinavičiusele.
Bronius Laurinavičius (1913-1981) oli üks neist paljudest Leedu vabadusvõitlejatest, kes hukkus Nõukogude okupatsioonivõimude tõttu.
Ta sündis Valgevenes asuvas leedulaste külas viielapselises peres. 1929. aastast õppis Vilniuses Vytautas Suure gümnaasiumis ning 1937-1938 teenis Poola sõjaväes. (Vilniuse piirkond oli 1920 – 1939 okupeeritud Poola poolt.) 1938. astus Bronius Laurinavičius vaimulikku seminari.
Teenides mitmes koguduses, julges preester levitada tõde Nõukogude okupatsioonivõimude kohta, mälestada laagrites ja vastupanuvõitluses hukkunuid. Selle tõttu kiusas KGB teda taga, lavastades „kogemata hukkumise“: 1981. aasta 24. novembri õhtul tõugati ta veoauto alla, kusjuures vähesed pealtnägijad ei julgenud tunnistusi anda.
Mälestusmärgile (skulptor Antanas Kmieliauskas), mis kujutab Kolgata mäkke risti kandvat Jeesust, on mõned vaimulikud andnud nime „Risti all on kogu Leedu“. Mälestusmärgi avamisel tuletati meelde, et Nõukogude okupatsioonivõimude käe läbi on hukkunud väga palju rahvuslasi.
Preester Laurinavičius oli Helsingi grupi liige. (Euroopa Julgeoleku- ja Koostöökonverentsi järel Helsingis 1. augustil 1975 asutati mitmetes riikides, sh NSVL-s ja tema poolt okupeeritud riikides kodanikualgatuse korras Helsingi kokkulepete järelevalvegruppe inimõiguste kaitseks).
Aastast 2000 on Bronius Laurinavičius katoliku kiriku märtrite üleilmses nimistus; posthuumselt on talle omistatud Vytautase Risti orden.
Tänu omaaegsele küüditatule, vabadusvõitlejate liidu esinaisele Julija Ambrasienele, kes hakkas koguma raha mälestusmärgi jaoks, saigi teoks päris hulk aastaid kantud mõte – püstitada suursugune mälestusmärk vabadusvõitlejale vaimulikule.
Lisaksin veel, et Leedu uudiseid Eestis rääkides oli üllatav teada saada, et EELK peapiiskop Andres Põder, pr. Marje Põder ja veel mitmed inimesed mäletavad seda traagilist juhtumit Leedu preestriga.
Eesti Memento Liidu esimees Enn Tarto võttis osa 29. oktoobril 2010 Leedu Seimi juures toimunud rahvusvahelisest kommunismi ohte ja kuritegusid käsitlevast konverentsist. Konverentsil oli ka meeldiv võimalus taaskord kohtuda paljude Leedu sõprade ja endiste vangilaagrikaaslastega, teiste hulgas omaaegse Leedu Helsingi grupi esimehe Viktoras Petkusega.
Allikas: Piret Tarto
http://www.syndikaat.ee/news.p...