Paljudel Toronto eestlastel on meeles hiljuti Eesti Majas toimunud pidu, kus külakosti toojaks kodumaalt Pärnu rahvatantsurühm „Kajakas“ ja pillimehed „Pärnu Poisid“. Enne siiajõudmist külastasid nad ka Ameerika Ühendriike, kus esinesid Lakewood'i suurüritusel: Eesti Ühingu juubelil, mis hõlmas Labour Day nädalalõpu.

Nagu kirjutab 14. septembri Vaba Eesti Sõna, tuletas see nädalalõpp meelde endisi aegu, kus seltsimaja kubises külalistest. Üritused algasid reedel tutvusmisõhtuga, kus esinesid sopran Maarit Vaga, pianist Kristjan Randalu jmt. Peapidustuste päev oli laupäev — Eesti külalistele tutvustati ümbruskonda ja eesti luteriusu kirikut, mis on ainulaadne terves riigis: eestlased ehitasid selle ise oma arhitekti Hugo Roomani kavandi järgi; ehitusmaterjaliks kasutati tsemendiplokke, mis tulid eesti vabrikust ja suure altarimaali valmistas kunstnik Endel Kõks. Õhtul toimus suur pidu, kus heideti pilk ajalukku, meenutati ühingu tegevust läbi aastate ja austati endisi esimehi. Praegu, juubeliaastal on Lakewoodi Eesti Ühingu esimees Tõnu Vanderer. Esines sopran Mariliina Vilimaa, rahvatantsurühm „Kajakas“, tantsuks mängisid „Pärnu Poisid“. Pidustused jätkusid ka pühapäeval.
*
21. septembri Rootsi Eesti Päevalehes on Liina Falkenbergi sulest intervjuu Eesti Komitee esimees Jaan Vilvaliga, kes on sündinud 1943.a. Viljandis; 1944.a. kevadel tuli lahkuda kodumaalt. J. Vilval räägib intervjuus oma kooliteest ja eestlusest, mis sai alguse juba varakult, ning aktiivsest ühiskondlikust tööst Rootsi Eestlaste Esinduses ja Eesti Komitees.

Samas lehes on Ülo Ignatsi sulest artikkel Stockholmi noorteorganisatsioonist Estetic, mis oli varem peamiselt väliseesti noorte organisatsioon, kuid läbi aastate on ühingu liikmeskonnas toimunud suur nihe: uustulnukate, hiljuti Rootsi elama asunud eestlaste arv on kiiresti kasvanud, sama on toimunud juhtivate liikmete hulgas. Estetic'ul on lähitulevikuks mitmeid plaane: aidata kaasa Rootsi Eestlaste Liidu juubelipidustuste korraldamisel, vabariigi aastapäeva korraldamisel jm.

Samas lehenumbris on lugu (autor Ants Anderson) Eesti Arstide Seltsi Rootsis esimestest suvepäevadest, mis toimusid Gävle-Sandvikeni lähedal kämpingus. Peeti maha sisukas sümpoosion Eesti tervishoiukorralduse, arstide ametiühinguliste küsimuste ja väljarännu teemadel; tehti sporti, matkati jne.

*
Eesti Ühiskond Saksa Liitvabariigis häälekandja Eesti Rada septembrinumbris algab väga huvitav artikkel mitmekeelsuse teemadel (autor Liilika M. Allev/Hamburg), mis ütleb, et mitmekeelsuse puhul ei ole tegemist ainult ülipõneva teadusliku teemaga, vaid selle aktuaalsus on tuntav ka argipäevas. Tuuakse välja mitmeid vaidluse all olevaid küsimusi, näiteks mitu või kui hästi peab võõrkeeli valdama, et inimest mitmekeelseks pidada; kui vara peab võõrkeelega alustama, et teatavat „taset“ saavutada jne. Pragmaatilised uurijad defineerivad mõistet nii: mitmekeelne on see inimene, kes on suuteline ümber lülituma ühest keelest teise, kui situatsioon seda nõuab. Leitakse ka, et mitmekeelsuseks ei ole tegelikult kunagi liiga hilja ja ei ole nõnda, et keeled on omandatavad ainult lapseeas. Kuigi lapsed õpivad kiiremini ja justkui möödaminnes, on mitmekeelsus võimalik ka peale puberteediiga, vaid aktsent on sel puhul jäädavam. Aktsenti ei pruugi häbeneda — täiskasvanuna on keeleaparaat lihtsalt juba välja kujunenud ning uusi hääldamismustreid on lihastel raskem omandada, öeldakse artiklis; lisaks on aktsent osa inimese identiteedist. Artikkel on väga huvitav; eriti on see teema aktuaalne just väliseestlaste jaoks. (Ref.EE)

Märkmed: