Eesti Elu
Noppeid teistest väliseesti lehtedest
Kultuur 26 Feb 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
28. jaanuari Vaba Eesti Sõna esikülje loos kirjutab Heiki Parts, et Lõuna-Florida eestlased austasid Neeme ja Liilia Järvit tuntud ärimehe Paul Vestersteini poolt korraldatud koosviibimisel Singel Island’il, kus Järvid viibisid lühikesel puhkusel. Oma sõnavõtus kutsus maestro Järvi väliseestlasi toetama eesti heliloojate, eriti Eduard Tubina helitööde tutvustamist kogu maailmas. Kuna Eestis puuduvad selleks vajalikud rahalised vahendid, on Eesti Ameerika Fondi raames loodud erifond Tubina kogutud teoste väljaandmiseks ja levitamiseks. Maestro tänas USA väliseestlasi ka koostöö eest.

2. veebruaril sai New Yorgi Eesti Naiskoor 60-aastaseks. Juubelit tähistati omavahel kohvilauas 3. veebruaril ja avalikult tehakse seda suurema kontserdiga 13. märtsil.

4. veebruari lehest saame teada, et eesti moekunstnik Reet Aus tutvustas New Yorgis oma uut kollektsiooni. Tema loomingut müüva moeäri Beyond 7 juhataja Mandie Erickson usub, et Ausi loodussõbralik, nn ökomood ja värsked ideed võivad olla atraktiivsed. Aus saabus New Yorki Pariisist, kus tema kollektsioon on samuti huvi äratanud. Reet Aus kasutab riidematerjalina isegi Eesti kaitseväe mahakantud mundreid ning tema naiselikke rõivad kaunistavad sõjaväevormidelt pärit nööbid.

Eesti Kodutütarde peavanem Angelika Naris on kutsutud USAsse kõnelema mitmetel vabariigi aastapäeva aktustel ja Eesti iseseisvuspäeva pidustustel.

27. jaanuari Rootsi Eesti Päevalehest loeme Eesti Instituudi 10. aastapäeva tähistamisest Rootsis. Selle üritusega kuulutati avatuks ka Eesti lugemisaasta 2010. Peakõnelejaks oli Eesti Instituudi peadirektor Mart Meri, kelle isa Lennart Meri oli instituudi idee algataja. Aritiklis antakse ülevaade Eesti Instituudi tegevusest ja eesmärkidest. Noorte- ja lasteraamatukogu avamise kontekstis kuulati Viive Noore ettekannet. Muusikalises osas laulis Lina Saar, Marti Tärn esines kontrabassil ja Sigurdur Rögnvaldsson mängis kitarri.

Huvipakkuv, et mitte öelda intrigeeriv on ka artikkel „Läänemeresoomlased võivad olla pärit Hiinast“, mille sissejuhatusest selgub, et läänemeresoomlased võisid kunagi elada Hiinas ja kõnelda koguni hiinlastega sama algkeelt. Sellisele järeldusele jõudis praegu Tartus elav hiina keeletedlane Gao Jingui (27), kes on põhjalikult uurinud läänemeresoome ja hiina keele seoseid. Kõnealusele teooriale lisab usaldusväärsust geneetikute avastus, et hiinlastel ja suuremal osal uurali rahvastest on üht isaliini pidi ühine pikk ajalugu. See, et välimuselt ollakse erinevad, tuleneb naisliinist, millel on side Euroopaga. Artiklis on pikemalt juttu keelte sarnasusest. Muu hulgas selgub üllatav tõsiasi, et ligi 90% läänemersoome tüvesid on ka hiina keeles olemas.

Gao on tõeline polüglott, ta oskab paljusid keeli, õpib pidevalt uusi juurde ja tunneb nende vastu tohutut huvi. Ta on ka esimene teadlane, kes on avastanud hiina ja läänemeresoome keelte sarnasuse.

Lugeja saab veel teada, et Stockholmi Eesti Kooli õpilased koguvad raha Haiti maavärina ohvrite abistamiseks, millega ollakse eeskujuks teistele Stockholmi koolidele.

Saksamaa eestlaste selle aasta esimene (jaanuarikuu) ajaleht Eesti Rada kirjutab pikemalt Eesti Ühiskond Saksa Liiduvabariigis (EÜSL) esinduskogu koosolekust, mis toimus Annabergis 14. novembril 2009. Leht toob ära põhjaliku ülevaate ühingu mitmekülgsest tegevusest. Haruldaselt hea mulje jätab ka kahele leheküljele paigutatud ja rohkete fotodega illustreeritud ülevaade Saksamaa eestlaste jõulupidudest Kölnis, Karlsruhes, Hamburgis ja Münchenis. Leht torkab üldse silma oma suurepärase kujundusega ja kvaliteetsete fotodega, mis teeb kindlalt silmad ette teistele väliseesti väljaannetele. See on ilmselt seletatav asjaoluga, et Eesti Rada ilmub vaid kord kuus. Kaua tehtud kaunikene!

Vahetusüliõpilane Tshiilist Juan Carlos Beltran Silva jutustab oma elust Saksamaal peres, mille perekonnapea on eestlane Andres Vainumäe. „Ta on väga sümpaatne ja sõbralik, nagu kõik eestlased, keda ma Saksamaal kohtasin,“ kirjutab noormees. Tõesti meeldiv on seda lugeda!

Üllatab, et Austraalia eesti ajalehe Meie Kodu esiküljele on paigutatud pikk ingliskeelne artikkel, milles on juttu rahvatantsuansambli „Virmalised“ 40. juubelist. Tuleb välja, et sellenimeline rahvatantsurühm asutati juba 75 aastat tagasi, 1934. a., ja et praegune rühm „adopteeris“ selle nime 1969. a.

Artiklis „Kunstiring tahab tekkida Melbourne’is“ on juttu algatusest ühendada sealseid eesti kunstnikke. Eeskujuks on võetud Eesti Kunstnike Koondis Torontos, mis asutati 1956. a. ja kuhu algselt kuulus 13 kunstnikku ja kunstihuvilist. Meie lugejad teavad hästi, kuivõrd laiahaardeliseks on nüüdseks selle organisatsiooni tegevus kujunenud. Melbourne’is piirdutakse esialgu siiski vaid kunstinäituste ühiskülastuste ja aruteludega. (EE)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus