Noppeid teistest väliseesti lehtedest
Eestlased Kanadas 17 Nov 2006  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Huvitavad ettekanded Rootsi Eestlaste Liidu juubeliüritusel

Seekord piirdume vaid Rootsimaaga ja refereerime mõningaid huvipakkuvaid ettekandeid, mis peeti Rootsi Eestlaste Liidu 50. juubeli seminaril septembrikuu lõpus Stockholmis. Sellest kirjutas 19. oktoobri Rootsi Eesti Päevaleht.

Uppsala Ülikooli soome-ugri keelte professor Raimo Raag puudutas oma ettekandes Rootsi eestlasi: nimelt polnud II maailmasõja aegsed põgenikud sugugi esimesteks Rootsi eestlasteks. Aastal 1930 elas seal ametliku rahvaloenduse andmeil 492 Eestis sündinud isikut, kellest 184 olid Eesti Vabariigi kodanikud. 1930-ndail aastail asutati Stockholmi Eesti Ühing, mis tegutses sõjajärgsel ajal veel kaua. Ka vahetult peale Vabadussõda registreeriti Rootsi elanikena 327 Eesti sünnipäraga isikut.

Ajaliselt tagasi liikudes: tsaarivalitsuse kõvakäeliste meetmete tõttu rahu jalule seadmiseks pärast revolutsiooni 1905.a. otsis ja leidis varjupaiga Rootsis 800—1000 Baltikumist pärit inimest (ajavahemikus 1906—1914). Suurem osa neist tuli Eesti aladelt; osa põgenikke rändas hiljem edasi.

Veelgi varem, 19. saj. esimesel poolel pagesid mitmed eesti noormehed saartelt ja rannikualadelt Rootsi, et pääseda nekrutiks võtmisest — vene sõjaväkke võeti tollal 25 aastaks.

Ka Põhjasõja aegu saabus Rootsi põgenikke Eestist.

Nii et eestlasi on elanud Rootsis juba väga pikka aega; pidevast eestlaste kohalolekust võib rääkida alates 19. saj. algusest või 18. saj. lõpust. Sellele viidates oleks ehk võimalik, et ka Rootsi eestlasi tunnustataks ametliku rahvusvähemusena, milline staatus annaks ühiskondlikule jm. elule ja tegevusele hoopis parema positsiooni.

Eesti Kooli direktor Jaan Seim vaatles oma ettekandes, missugune on eestlus Rootsis 10 aasta pärast. Tema sõnul on paljudel Rootsis elavatel eestlastel soov ja lootus, et eestlus ja eesti tegevus jääks püsima ka tulevikus. Eeldused selleks on igati olemas: Stockholmi Eesti Koolis on praegu 180 õpilast, paljudel on tänapäeval väga tugev side Eestiga. Umbes pooled on kas sündinud Eestis või on nende vanemad Eestist Rootsi tulnud. Nad sõidavad sugulaste juurde Eestisse igal koolivaheajal, samas aga ei ole nende osavõtt Rootsi eestlaste organiseeritud tegevusest eriti suur, sest esiteks ei ole Stockholmis tänapäeval eriti palju eesti noortetegevust ja teiseks ei osale eesti tegevustes ka nende vanemad.

Kõneleja leidis, et Stockholmi Eesti Kooliga seotud pered — lapsed ja vanemad — moodustavad informaalse eesti võrgustiku, kus ollakse omavahel kontaktis koolis ja tihti ka väljaspool. Samas pole palju kontakte muu organiseeritud eestlusega Stockholmis ja Rootsis. Selliseid võrgustikke on kindlasti veelgi. Kindlasti on neid, kes oleksid valmis osa võtma organiseeritud eestlusest — siin ongi potentsiaal. Mida siis tuleks korda saata, et nendeni jõuda?

Kõneleja arvates tuleks Stockholmi Eesti Majale rohkem tuult sisse puhuda, et see muutuks kohaks, kuhu iga eestlane tahaks tulla. Ta toob näiteid seal olevatest asutustest ja nende tähtsusest eestluse hoidmisel ning uuendusvõimalustest, millega saaks rohkem eestlasi sinna tõmmata. Nii leiab kõneleja, et tuleb korraldada tegevust, millest inimesed on huvitatud ja mis leiab tee nende südamesse.

Arhitekt Hando Kask räägib oma ettekandes samuti Stockholmi Eesti Maja teemal, nentides, et väliseestlus kahaneb seda kiiremini, mida lähemal viibime vabale Eestile: Stockholmi piirkonnas elab mitu tuhat eesti päritolu inimest, aga neid, kes üritustest osa võtavad, on ainult mõned sajad. Ta kõneleb ka organisatsioonide lagunemisest ja kultuuriürituste vähenemisest, sest nii kerge on ju Eestit külastada ja saada osa kõrgklassilisest kultuurielust.

Eesti on nüüd vaba, aga pärast Eesti vabanemist pole eriti pingutatud eestluse püsimise nimel, leiab kõneleja; võibolla vaid seetõttu, et on puudunud defineeritud ülesanne ja siht, mis varem oli. Eesti Maja peaks olema kohtumispunktiks, kuhu saabuvad nii Rootsis (ka ajutiselt) elavad eestlased ja turistid Eestist.

Kõneleja räägib veel eesti kultuuri alalhoidmisest nõukogude ajal; eesti keele säilitamisest, Eesti praegusest olukorrast (suure keskklassi puudumine) jpm.

Lehes on juttu ka REL-i juubelipidustuste raames toimunud peoõhtutest, kus esines Eestist Mart Sander koos oma Swingorkestriga.

REL-i juubel tõi Stockholmisse rea suurüritusi, mis meenutasid vana aja Estivale ja Estosid, leiab Ülo Ignats 12. oktoobri ajalehes. Kolme päeva jooksul viidi läbi kümmekond üritust, mitmetele neist saabus sada või rohkem inimest. Lisaks eelpoolmainitud seminarile, mille ettekandeid refereerisime, toimusid näitus, lauluõhtu, aktus, peoõhtu saatkonnas jm.
(Ref.REPL)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus