Möödunud sügisel kuulutati ka meie lehes novembrikuus toimuvat KLENKi. Mis see täpsemalt on ja mida seal tehti, saame teada Vaba Eesti Sõna 7. detsembri numbris Hans Ruusi sulest ilmunud artiklist, mida alljärgnevalt refereerime.

KLENK tähendab lahtiseletatult Kesk-Lääne Noorte Koondis, mis pidas oma tänavust kokkutulekut 24.—26. novembrini Detroidi lähedases eeslinnas Livonias enam kui 40 osavõtjaga. Majutus ja ettekanded toimusid Marriott Detroit Livonia hotellis.

23. novembri — Ameerika tänupüha — õhtul toimus kogunemine, jutuajamine ja õhtusöök. Järgmisel hommikul alustati ametliku kavaga.

Ool Pärdi esines kavaga euro-ameerika kunstist. Järgnes Taavo Virkhausi ettekanne „Lühike eesti muusika ajalugu“, peale loengut esitas ta video oma Kolmanda Sümfoonia ettekandest Tallinna Sümfooniaorkestriga, mida ta ise juhatas 1988.a. Tallinnas. Praegu kirjutab ta oma Kuuendat Sümfooniat, mis tuleb esitamisele 2008.a. Huntsville'is.

Tiit Kao Kanadast esitas ettekande „Kondid ja luud“, — mõtteid ja muljeid rahvapärimusmuusika kohta. Järgnes lühike sõnavõtt Endel Reinpõllult, milles ta informeeris koosolijaid Põltsamaa õp. praost em. Herbert Kurme nim. mälestusfondi asutamisest.

Peale ettekandeid vaadati videofilmi „Gulag 113“ Õhtusöögile järgnes Tiit Kao ja Ain Haasi kandle ja torupilli kontsert ja seltskondlik osa.

Järgmisel hommikul algas KLENKi üldkoosolek, kus arutati järgmise kokkutuleku kohta ja leiti, et see võiks toimuda Chicagos; ülejärgmise osas on olemas nõusolek Indianapolisest.

Selle hommiku esimese ettekande pidas Madis Org reisikirjeldusega Uus-Meremaalt, Austraaliast, Indoneesiast, Ida-Timorist jm. Axel Peil pidas ettekande, võrreldes presidendivalimisi Eestis ja USAs.

Jüri Tultsi ettekanne käsitles KLENKi 50. aastapäeva ja selle tähistamise albumi väljaandmise küsimust. Ettekandest selgus, et esimene KLENK toimus 1958.a.; 1960.a. toimus neid kaks, seepärast saab juubelit tähistada koguni kahel korral — 2007. (50. KLENK) ja 2008.a. (50. aastapäev).

Lõppsõnas kandis Linda Einpaul ette Ungari kalvinistliku kiriku piiskopi L. Ravasz'i „Ungari“, mis on südamlik ood oma keelele. Selle on eesti keelde tõlkinud Leidi Veskis ja see kehtib nii ungari kui eesti keele kohta.

Õhtu lõppes Sõpruspeo ja piduliku õhtusöögiga. (Ref.VES)

Märkmed: