See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/noored-kasvatajad-joekaaru-muljetega/article20808
Noored kasvatajad Jõekääru muljetega
29 Aug 2008 Kaire Tensuda
Meie eelmises lehenumbris oli lühike tutvustus Eestist tulnud noortest kasvatajatest Jõekäärul. Selles numbris räägivad nad ise oma muljetest ja elamustest, mida pakkus laagrisuvi kodust kaugel. Vestlusringis on Maarja Soomre (20), Liisu Lass (19) ja Erko Niit (21).
Erko, Liisu ja Maarja. Foto: K. Tensuda - pics/2008/09/20808_1_t.jpg
Erko, Liisu ja Maarja. Foto: K. Tensuda


Maarja ja Erko on Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemia muusikaosakonna jazzmuusika õppekava tudengid, Maarja õpib laulu ja Erko kitarri. Peagi on neil algamas kolmas õppeaasta. Tänavu esinesid nad ka Jõekääru Jazz’il, kuhu soovitas neil tulla nende õppejõud Ain Agan, kes ise nii eelmisel kui tänavusel suvel seal esines, ja nii saigi mõeldud, et miks mitte siis Jõekäärul veidi pikemalt viibida, aidatas kaasa ka kasvatajana. Saabusid nad Kanadasse 2. juulil. Liisu Lass õpib Tartu Ülikoolis ajakirjandust ja suhtekorraldust, kohe on algamas teine õppeaasta ja Kanadasse tuli ta 29. juunil. Nii et noortel on seljataga pikk suvi kodust eemal.

Kõik nad on pärit erinevatest Eesti paikadest: Maarja Pärnu maakonnast Treimanist, mis asub Läti piiri lähedal; Liisu Pärnust ja Erko Saaremaalt Kuressaarest. Pedagoogilisi teadmisi on Maarja ja Erko saanud oma koolist, kus neid koolitatakse kui tulevasi õpetajaid: Erkost saab kooli lõpetamise järel kitarriõpetaja ja Maarjast hääleseadja.

Laagrielu oli kasvatajate sõnul väga kiire — nädalad lendasid nagu linnutiivul. Kogu aeg leidus palju tegevust ja kõik oli väga hästi korraldatud — ei tekkinud kordagi momenti, et mis me siis nüüd ka teeme.

Distsipliiniga noortel kasvatajatel probleeme polnud — mis neile silma torkas oli see, et siinsed lapsed on väga viisakad ja alati abivalmid. Kui on vaja midagi teha, on kõik kohe heameelega abiks, mitte ei vaidle vastu, et miks mina jne., nagu tuleb vahel ette Eestis.

Eesti keelt oskas suur osa laagrisse tulnud lapsi. Omavahel kiputi küll inglise keelele üle minema, aga see ei tähenda, et neil eesti keelt sees poleks. Ja kui neile pidevalt meelde tuletati, et rääkige eesti keeles!, siis seda lapsed ka tegid.

Maarja, Liisu ja Erko tõstavad esile ilusaid kombeid nagu söögipalve ja peale sööki tänamine, mis pole Eestis just levinud. Samuti jättis hea mulje Eesti lipu austamine.

Veel panid nad tähele, et paljude laste eesti keel on armsalt vanamoodne, nagu rääkisid ilmselt nende vanaemad-vanaisad omal ajal Eestis — võtame sõõri! (ringi) jm.

Kanada meeldib kõigile kolmele väga — peale laagrit said nad ka Toronto ja ümbruskonnaga tutvuda. Väga huvitav on see, et siin on koos nii palju maailma rahvusi. Samuti tundus noortele, et Torontos, mis ju küll suurlinn, pole niisugust tormamist ega kiirust nagu Tallinnas; elu kulgeb rahulikult omas tempos ja pole vaja pidevalt kellelegi midagi tõestada.
Märkmed: