Nädala portree Vello Verder (26) on kasvanud Ajax’is ja käinud keskkoolis Uxbridge’is, seejärel kolis Torontosse, kus on kõik need aastad aktiivselt muusikaga tegelenud. Tal on bänd nimega Les Gars (prantsuse keeles poisid), kuhu kuuluvad peale Vello veel trummimängija ja basskitarrist. Vello, kes on bändi juht, kirjutab ise laulud — nii muusika kui sõnad, laulab ning mängib kitarri. Bänd tegi hiljuti eduka tuuri Inglismaal, kus neil tekkis palju fänne. Sinna oodatakse neid väga tagasi.
Vello on saanud muusikalisi mõjutusi oma vanaisalt, tuntud laulumehelt Harry Verderilt. Muusikainimesed on ka vanemad Silvi ja Erik Verder. Ka noorem vend Margus teeb muusikat, kuid koos esinetud ei ole.
Vello on käinud Toronto Eesti koolis, gümnaasiumis ja skautides. Samuti on ta külastanud Eestit. Võibolla õnnestub kunagi ka seal esineda.
Muusikuteele sattus Vello juba lapsena. Ta oli 11-aastane, kui vanaisa talle kitarri kinkis, mida ta siis mängima õppis. Võttis natuke tunde ja huvi kasvas. Siiski kuulas ta rohkem kõrvaga ja õppis ise kui võttis tunde. Juba 17-aastaselt hakkas ta klubides mängima. Ühte bändi vajati kitarrimängijat, kelleks sai Vello.
Kuus aastat tagasi kohtas Vello Torontos trummimängijat ning nii saigi moodustatud esimene bänd. Praegune on juba kolmas. Vello astus ka ühte kooli, et õppida muusikaproduktsiooni, kuid ei lõpetanud seda, ent sai enda sõnul seal õpitud aja jooksul kõike vajalikku siiski teada.
Muusika, mida Les Gars mängib, on
rock’n’roll — Vello sõnul laulavad nad kiireid, lühikesi laule, mille järgi on hea tantsida, ühesõnaga peomuusikat. Esinetakse erinevates klubides. Vello elab Torontos Chinatown’is, kus on ka stuudio. Meie intervjuu tegemise õhtul ootas bändi ees esinemine Kensington Market’il.
Eelmise grupiga esineti ka mitmetes Ameerika linnades.
Praegune bänd sai alguse aasta tagasi. Korra jõuti vaid siin esineda, kui mindi Inglismaale tuurile, kus tekkis mitmeid fänne ja tuli juba kuulsust. Nii palju, et seal elav mänedzher, kes on töötanud mitmete tuntud bändidega, helistab ja küsib nende järele. Ju näeb ta siis, et poistel on lootust kaugele jõuda.
Inglismaal viibiti möödunud aastal 5,5 kuud, tagasi saabuti detsembris. Poisid üürisid seal
van’i, millega sõideti ringi ja kus ka ööbiti. Kokku esineti 47
show’l. Vello iseloomustab seda kui väga huvitavat aega: hommikul ärgati kusagil tee ääres, siis sõideti mitu tundi; esinemiskohas sätiti üles pillid ja kui esinemine läbi, siis magama. Lisaks esinemistele ja kontaktide loomisele nähti ka palju Inglismaad. Ent see aeg oli väga väsitav ja tagasi jõudes kulus alguses aeg peamiselt väljapuhkamiseks.
Torontos tagasi oldud aja jooksul on Vello kirjutanud juba kuus laulu. Praegu valmistatakse albumit, mis on peaaegu valmis. Ja kuna Inglismaal tekkis nende muusika vastu suur huvi, siis võibolla minnakse sinna tagasi — suvel toimub seal igal nädalalõpul festivale jm. üritusi, kus nad esineda võiksid.
Ideid laulude loomiseks saab Vello igalt poolt — näiteks loeb ta mõnd raamatut või räägib inimestega, kõrvu jääb midagi naljakat, millest sünnibki lugu.
Raha bänd noortele praegu küll sisse ei too, vaid viib hoopis välja. Eelmine aasta saadi oma lauluga ühe reklaami peale, tänu millele teeniti raha, et Inglismaale minna. Selliseid teenimisvõimalusi võiks Vello sõnul rohkem olla. Et end ära elatada, teeb ta praegu juhuslikke töid, näiteks töötab mõnikord sõbra rattapoes. Unistuseks on tulevikus kuulsust koguda ja küllalt raha teenida, et oleks mugav elada ja teha seda, mida tahab — nagu Vello märgib, paljud inimesed unustavad selle ära.
Muusika kõrval on Vello suureks hobiks olnud alati kirjutamine. Ta kirjutab jutte, luuletusi ja praegu on pooleli üks raamat, mis loodetavasti ühel päeval ka valmis saab.
Kel on huvi Vello bändi muusika vastu, võib külastada internetilehekülge myspace.com/LesGars
