NATO tippkohtumine Riias
Arvamus 01 Dec 2006 EPEWR
    Trüki   E-post   FB     
Sel nädalal sattusid Balti riigid maailma tähelepanu keskmesse seoses Riias toimunud NATO tippkohtumise ja USA presidendi George W. Bushi visiidiga Eestisse.

Mitmed välislehtede juhtkirjad olid pühendatud Riia kohtumisele. London Times tunnustas NATO uustulnukaid Balti riike, Ungarit ja Poolat selle eest, et just need riigid on oma NATO kohuseid täitnud nii usinalt, et rikkad ja kauem NATO-s olnud riigid peaksid häbenema.

Riia tippkohtumine oli ajalooline, sest kunagi varem pole endise N. Liidu territooriumil toimunud nii kõrgetasemelist NATO kokkusaamist.

Eesti suursaadik NATOs Harri Tiido, kirjutas 28. nov Eesti Päevalehes: „Kunagi kuulutas üks Venemaa juhtivpoliitikuid, et NATO ei tohi mingil juhul laieneda üle möödanikku vajunud NSVLi piiri. See olla Moskvale „punane joon“, mida NATO ei tohi ületada.“

Ometi toimus nüüd omaaegse punase joone taguses Riias alliansi tippkohtumine. „Ajad on muutunud ja Balti riigid istuvad Põhja-Atlandi Nõukogu ümmarguse laua taga teistega võrdse hääleõigusega. Seetõttu võib öelda, et 26 NATO-maa juhtide kogunemine Riias on lisaks tööalasele sümboolse tähendusega,“ nendib Tiido.

Eestit esindasid Riias peaminister Andrus Ansip, välisminister Urmas Paet ja kaitseminister Jürgen Ligi.

President Toomas Hendrik Ilves osales tippkohtumise raames toimunud rahvusvahelise julgeolekukonverentsil „Euroopa tulevik: kas laienemine on endiselt päevakorras ja mis juhtub kui ei ole?“ Ilves toetas Euroopa Liidu edasist laienemist, kuid möönis ühenduses tekkinud nn laienemisväsimust: „Laienemisväsimusest võib rääkida Euroopa Liidus, mitte aga NATOs, kus sellist väsimust tunda ei ole.“

Tippkohtumisel keskenduti uutele demokraatiatele ja välismissioonidele. Keskseks teemaks oli Afganistani missiooni tugevdamine.

Samas anti selge sõnum NATO jätkuvast laienemisest ning kinnitati avatud uste poliitikat. NATO partnerlusprogrammiga kutsuti liituma Bosnia ja Hertsegoviina, Montenegro ja Serbia. Kinnitati ka, et Ukrainas ja Gruusias peavad jätkuma ümberkorraldused riigikaitse süsteemis ning et nende riikide võimalik liitumine sõltub edukusest NATO-ga liitumiseks vajalike tingimuste täitmisel.

Välisministrite kohtumisel keskenduti Afganistani ja Iraagi missioonidele. Leiti, et liikmesriikide riigikaitse eelarved peavad suurenema.

Samas kohtusid ka Balti riikide juhid Saksamaa liidukantsleri Angela Merkeliga.

Riia südalinnas olid kasutusele võetud erakordsed julgeolekumeetmed. Kõikjal olid relvastatud politseinikud ja sõjaväelased; korravalvuritena oli appi oli kutsutud ka eestlasi.

Riia töötajatele anti kohtumise tõttu kaks vaba päeva.

Kohtumise eel tekitas eufooriat teade, et Vene president Vladimir Putin võib 29. nov. sõita samuti Riiga. Külaskäigu ametliku põhjusena nimetati Prantsusmaa presidendi Jacques Chiraci 74. sünnipäeva. Tegelikult seda siiski ei juhtunud. Vene president pole siiani ühtki Balti vabariiki ka külastanud. Putinil oli sel ajal Valgevenes ka „oma pidu“ — SRÜ kohtumine.

Mitmed analüütikud on veendunud, et Riia tippkohtumine ei parandanud Vene-NATO suhteid, sest Moskva pole siiani üle saanud mõrust pillist, et tema endised „vasallid“ võeti 2004. a NATOsse ja sama kavatsus on nüüd ka Ukrainal. Kreml on eriti ärritatud NATO intensiivsetest ühinemisläbirääkimistest Gruusiaga.
Militaaranalüütik Pavel Felgenhauer täheldab, et mida paremad on NATO suhted endiste nõukogude vabariikidega, seda hullemaks muutub vahekord Venemaaga. Aga siingi ei saa üle ega ümber Venemaa maagaasist, millega rahuldatakse ligi veerand Lääne-Euroopa vajadusest.

Seetõttu olidki tippkohtumisel kõne all alternatiivsed võimalused, sh uute energialiikide kasutuselevõtt, mis võiks tagada NATO Euroopa liikmesriikide energiaalase julgeoleku ja vähendaks sõltuvust Moskvast.

Pole mingit kahtlust, et Kremlis jälgiti hoolega Riia kohtumise käiku ja tulemusi, et selle põhjal kujundada edasisi suhteid transatlantiliste organisatsioonidega.

(Ajakirjanduses ilmunu põhjal EP)
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus