Eesti Elu
Nanotehnoloogia – uus kontseptsioon
Arvamus 04 Jun 2010  Eesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
(algus Eesti Elus # 21)

Ivar Paljak

Nanotehnikat saab kasutada edukalt ka meditsiinis. Kuna bioloogilised molekulid on nanopartiklite suurused, võib neidki lugeda nanotehnika valdkonda kuuluvaiks.

Nanomeditsiini alal käib intensiivne uurimistöö, millel on põnevaid tulemusi. Uued „isesihtivad“ vähktõve ravimid on väga aktuaalsed metastaasidega vähi puhul. Arstid kasutavad praegu tihti rakumürke hävitamaks tütarkasvajaid. Aga rakumürgid levivad kogu kehas ja kahjustavad ka terveid rakke. Seetõttu ei saa mitte alati anda vähirakkudele piisavaid doose.

Uurijad kapseldavad rakumürke nanopartiklitesse, mis on küllalt väikesed vabaks liikumiseks vereringvoolus. Nanopartiklite pinnale kinnitatakse molekul, mis tunneb ära vähiraku ja võimaldab nanopartiklil selle surmata.

Veel üks näide nanomeditsiinist inimorganite rekonstrueerimise alal: nanomaterjalist
ehitatakse „tellingud“, millele kinnitatakse inimese tüvirakke ja aretatakse neid.

Tüvirakke stimuleeritakse nii, et nad hakkavad moodustama soovitud kudet, näiteks sarvkesta inimese silmas. Ka teisi kehaosi on sel viisil rekonstrueeritud.

Nanotehnika loob seega võimalusi uuteks lahendusteks meditsiinis, mis muidu poleks võimalikud. Oleme siin alles algstaadiumis ja ees on näha ravimeetodite revolutsioonilist arengut.

Nanotehnikat saab rakendada veel teistelgi aladel – näiteks aknad, mida pole vaja pesta. Peatselt on saadaval isepuhastuv klaas, mis on kaetud nano-õhukese titaandioksüüdi kihiga. Päikese ultravioletne kiirgus koos titaandioksüüdiga lagundab orgaanilist mustust aknaklaasil, kuid jaotab nanokujul sellel ka vihmavee ühtlaselt, nii et veetilku ei teki. See viib omakorda mustuse eemaldumisele klaasist. See on rakendatav ka autode tuuleklaasil.

Autodel on muudki kasu nanotehnikast. Nii saab autolakki töödelda titaandioksüüdiga, mis hoiab laki puhtana nagu tuuleklaasigi. Autolakk võib samaaegselt olla ka päikeseelement, mis muudab päikesekiirguse elektriks näiteks parkimise ajal ja võib siis laadida ka auto akut.

Nanotehnika võimaldab muuhulgas toota plekikindlat puuvillariiet. Riide pinnal on puuvillakiud nanosuuruste molekulidega, mis näivad okastena. Need asuvad nii tihedalt, et veetilgad ei pääse läbi. Kohvi, coca cola jtmäärivad ained voolavad lihtsalt riidelt maha.

Lisaks nendele ja paljudele teistele kasutusvõimalustele pühenduvad nüüd mitmete maade uurimisasutused nanotehnikale uute ülesannete lahendamiseks. USA valitsus eraldas 2005. a. nanotehnika arendamiseks $850 miljonit.

Arvatakse, et 2015. aastaks moodustab käive USA nanotehnika sektoris $1000 miljardit ja luuakse 2 miljonit uut töökohta.

Nanomaterjalide tootmine ja turule toomine on viimastel aastatel kiiresti kasvanud. Mõnel pool teeb muret fakt, et uue kontseptsiooni kasutuselevõtmine on läinud liiga kiiresti, ilma et oleks kindlaks tehtud selle mõju tervisele ja keskkonnale. Aine ise ei pruugi olla kardetav, küll aga nanosuuruses.

Sissehingatud nanopartiklid võivad olla ohtlikud, sest partiklid on ju nii peened, et neid ei saa filtreerida õhutorus. Kopsu sattudes mõjuvad nad samuti nagu asbest. Seetõttu tuleb esmajoones vältida õhus hõljuvaid nanopartikleid. Eriti suurt terviseriski kujutavad need endast tootmisprotsessis.

Liikluses on probleemiks naeltega talverehvid – need paiskavad õhku hulgaliselt asfaldist ja ränist nanopartikleid, mis maanduvad inimeste kopsudes. Hornsgatanil Stockholmis on katseliselt praegu naelrehvide kasutamise keeld. Loodame, et see projekt aitab selgitada naelrehvide mõju õhukvaliteedile.

Rootsi valitsus on andnud Kemikalieinspektion’ile ülesandeks välja töötada „Rootsi riigi strateegia nanotehnikale“, mille eesmärgiks on kaardistada nanotehnika võimalusi ja riske. Selle sihiks on muuta Rootsi juhtivaks maaks nanotehnika alal.

Kemikalieinspektion’i raport 6/07 on valmis ja saadaval võrguaadressil www.kemi.se.

Ka Eestis on uurimus- ja arengutöö nanotehnoloogia alal alanud. 2004. a. asutati Eesti Nanotehnoloogiate Arenduskeskus AS (NTAK). Selle uurimis- ja arendustöid rahastatakse riikliku kaasfinantseerimisega eesmärgiga tõsta Eesti ettevõtete konkurentsivõimet nanotehnoloogia alal. Eesti tegevusprogramm tuleneb Eesti teadus- ja arendustegevuse strateegiast aastateks 2002 -2006 „Teadmistepõhine Eesti“. Kes teab, äkki on nanotehnoloogias peidus kaua otsitud eesti „Nokia“?
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus