Näitus Eesti riigipeadest
Eestlased Eestis 13 Feb 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Peep Pillak
Eesti Muinsuskaitse Seltsi
esimees

 - pics/2015/02/44376_001.jpg
Tallinnas Okupatsioonide muuseumis on avatud Eesti Muinsuskaitse Seltsi koostatud näitus, mis annab ülevaate Eesti riigipeadest nii eesti kui ka inglise keeles. Trükiti ka eesti- ja ingliskeelne riigipäid tutvustav brošüür. Projekti rahastas Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK). Näituse avamisel osales teiste hulgas riigivanemate järeltulijad ja sugulasi, president Arnold Rüütel ning Ameerika Ühendriikide, Jaapani, Saksa, Leedu, Taani, Iiri, Soome ja Tšehhi suursaadikud ning diplomaadid.

Riigipead

Tänaseks on meil riigipäid kokku olnud 18, kuid nad ei ole kõik kandnud tiitlit „president,“ vaid kas Ministrite Nõukogu esimees, peaminister, riigivanem, peaminister riigivanema ülesannetes või riigihoidja. Esimeseks presidendiks valiti Riigikogu poolt 24. aprillil 1938 Konstantin Päts. Kõige lühemat aega oli riigipea ehk riigivanem Ado Birk – 3 päeva, – mille jooksul ta ei suutnud valitsust moodustada. Kõige pikemat aega oli riigipeaks Eesti Vabariigi valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes Tõnis Kint – 19 aastat, 2 kuud ja 9 päeva. Konstantin Päts on riigitüüri juures oldud aja poolest alles kolmandal kohal Aleksander Warma järel, kes oli samuti valitsuse eksiilis peaminister vabariigi presidendi ülesannetes. Riigipeadest 5 olid sunnitud tegutsema pagulastena väljaspool kodumaad, 4 hukati nõukogude okupatsioonivõimude poolt, 5 suri vangistuses ja 1 sooritas enne vahistamist enesetapu. Seega kümnest ennesõjaaegsest riigipeast pääses nõukogude okupatsioonivõimude küüsist eluga vaid üks. Tänaseni ei ole täpselt teada Jaan Tõnissoni ja Jaan Teemanti saatus pärast arreteerimist ning 8 hukatud või vangilaagris surnud riigipea matmiskoht on teadmata. Kodumaale on ümber maetud 5 võõrsil surnud riigipead.

Riigipeade figuurid, postmargid ja trükised

Iga riigipea kohta on näitusel välja pandud elusuurune figuur, mille esiküljel on portreefoto, samuti fotod tema elust ja tegevusest. Figuuri teisel küljel on elulugu eesti ja inglise keeles. Ekspositsioon annab praegu teavet 15 riigipea kohta aastatest 1918-1992, kuid Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks on plaanis lisada figuurid andmete ja fotodega ka pärast Eesti iseseisvuse taastamist ametis olnud riigipeade elust ja tegevusest.

Otto Strandmani margiga sai 2008. aastal alguse postmargiseeria „Eesti Vabariigi riigipead 1918-2018“. Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks antakse selles seerias välja postmargid kõikide Eesti riigipeade portreedega. Kogu postmargiseeria kujundaja on Lembit Lõhmus. Koos margiga antakse välja ka esimese päeva eriümbrik (FDC), millel on kasutatud eritemplit. Sarjast on praeguseks välja antud 13 postmarki.

Näitusele on välja pandud nii riigipeade endi poolt kirjutatud raamatud kui ka nende kohta kirjutatud raamatud. Erinevatest riigipeadest on olnud erinev arv raamatuid välja panna. Kõige rohkem raamatuid on eksponeeritud kahest kõige tuntumast sõdadevahelisest riigipeast – Konstantin Pätsist ja Jaan Tõnissonist. „Kahele suurele“ järgnevad enam-vähem võrdselt Ants Piip, August Rei, Jüri Uluots ja Aleksander Warma. Teiste riigipeade kohta on välja panna olnud mõni üksik trükis.
Näitus jääb Okupatsioonide muuseumis avatuks märtsi keskpaigani ning seejärel hakkab rändlema, et näitusest saaksid osa huvilised üle Eesti ja miks mitte ka väljaspool Eestit. Seda enam, et mõne aasta pärast tähistame Eesti Vabariigi 100. aastapäeva. Näitust on võimalik tellida Eesti Muinsuskaitse Seltsi kaudu kas tervikuna või ka mõne riigipea kohta eraldi.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus