Esimesel Eesti iseseisvusajal olid algusaastad eriti rasked. Majanduse jalule aitamine nõudis pealehakkamist ja aega. Harju maakonnas Ääsmäe kandis asuva Sillaotsa talu praeguse perenaise Ene vanaisal oli 1925. aastaks niipalju raha kogutud, et võis Tallinna lähistele Maidla jõe äärde väikese koha osta. Sinna hakkas ta uut maja ehitama. Tollal käis kogu ehitustöö käsitsi, kirve ja oma rammu abil. Elumaja valmis Sillaotsal 1927. aastal. Peagi järgnes lauda ehitamine, sest loomapidamiseta ei ole talu mõeldav.

Nüüdseks on talu juba ülejärgmise põlvkonna esindaja kätes. Sillaotsa on uuele elule aidanud peremees Aavo Mitt (42) koos perenaise Enega (36). Nemad on kogu talu kaks ainsat töölist, jõudumööda aitavad ka lapsed. Sissetuleku annavad teraviljast saadav tulu ja kõva pealehakkamine lisatöödeks. Aavo on lisaks talutööle tegev Saue Vallavolikogus ning käib talvel linnas lund lükkamas. Ene teeb enda ja venna talule kogu raamatupidamise töö. Peres kasvatatakse ja koolitatakse kolme last.

Sillaotsa talumaadele jõudes tuleb hinge ärev soojus – sellised talud siis hoiavadki Eestimaa korras, ühtlase maalilise maastikuna. Koristatud viljapõllud laiuvad ümber Sillaotsa taluhoonestiku. Hoovi sisse viib kruusatee, mille äärde on lastele ehitatud koolibussi ootemajake. Väikesest kaldjast teest alla sõites lehvib vastu sinimustvalge lipp. Kõrvalhooned on aukartlikus kauguses elumajast, selle taga laiub õunapuuaed. Hoovis jooksevad koerad ja kassid, laudaukse vahelt piiluvad põrsad.

Peremees ise tuleb rõõmsalt väravale vastu. Perenaine valmistab samal ajal köögis hommikukohvi ning lisab lauale imemaitsva koogi. Aavo selgitab õues hoonete elulugu ja otstarvet. Vaid üks vanem vundamendita kuur on restaureerimata kujul hoovi ääres, viltu vajunud. “Lapsed ütlevad ikka, et ta ei tea, kummale poole kukkuda, muidu oleks juba ammu pikali vajunud,” naljatleb Aavo.

Sillaotsa teine elu

Esivanemate koduga Sillaotsal on Ene jaoks seotud enamus lapsepõlve mälestustest. “Lapsena toodi Ene siia, siin ta kasvas. Peale kooli lõppu kutsus vanaisa ta Sillaotsale tagasi. Abiellusime 1985. aastal ja siis tulin mina ka siia, olen pärit Türilt,” räägib Aavo.

Mittide peres on kasvamas kolm last: Aili (16), Evelin (14) ja Margit (9). Aili õpib Kehtna Majandus- ja Tehnikakoolis arvutivõrkude ehitust, annet on tal ka keelte peale. Evelin on Ääsmäe Põhikoolis 9. ja Margit 3. klassis. Evelin käib agaralt matemaatikaolümpiaadidel. Tema sihid on seatud sõna otseses mõttes kõrgele, ta unistab piloodi elukutsest. Ütleb veel, et kui lenduriks ei saa või enam ei taha, saab matemaatikaõpetajaks. Margit on alles nooruke pesamuna, ta ei kujutaks elu ette ilma lemmiklooma kits Robertita. Margit unistab loomaarstiks saamisest.

Liiga hea kvaliteediga vili

Sillaotsa on keskendunud teraviljakasvatusele. Lisaks kaasaegsele elumajale on talul veel oma ait ja ajakohane teraviljakuivati, loomalaut ning ruumid põllumajandustehnikale. Talu kogusuurus on üle saja hektari. “Külvatud vilja oli maas 89 hektarit ja 21 hektarit andsin Kadariku talule kasutada, panevad sinna vahelduseks muud peale – kapsast ja salatit,” selgitab peremees.

Tehnikat on jõudumööda juurde soetatud. Viimasel ajal on lisaks muretsetud üks traktor ja uus kombain, millega läinud suvel palju kiiremini ja jõudsamini vili võetud sai. Aavo sõnul kavatsevad nad talu suuruse stabiilsena hoida. Kui aga laiendavad, siis ainult mehhaniseerimise arvelt. “Praegu jääb aega üle. Selle väikese kombainiga müristasin ikka õhtul üheksani välja. Peale seda tulin koju ja hakkasin vilja kuivatisse ajama. Kui töö valmis, oli kell ikka üks öösel. Nüüd oli kõik kolm-neli tundi varem valmis. Sel aastal tuleb veidi pinda juurde, järgmisel aastal läheb sellevõrra rohkem maha.”

Saak oli sel aastal aga kuuma ja vihmavaese suve tõttu umbes kolmandiku võrra väiksem. “Mina ei läinud väga riski peale, kevadel oli külm. Tuligi nii välja, et mida hilisemad külvid sel kevadel, seda ilusam vili. Kuna tänavune aasta oli kuiv, sai praktiliselt iga päev vilja võetud – 23. august oli viimane lõikus,” räägib peremees.

Sillaotsal kasvab väga kõrge kvaliteediga vili. Nii hea, et seda tuleb kehvema viljaga segada, et sellest üldse õiget jahu saaks. “Vennal tänavu taheti esimene koorem tagasi saata,” lisab Ene. Aavo kinnitab, et nisu viisid nad praktiliselt sorteerimata kujul Keilasse vastuvõttu. “Põllukultuur peab olema niipalju korras, et põllu peal kasvab ainult vili, mitte muu asi.”

Aavo Mitt on veendunud, et kuigi Euroopa Liidu garantiid on suuremad, siis iga inimese jaoks see kasulik ei ole. “Praegu on nii, et kõik muutub nii kiiresti, ei tea kunagi ette, mis järgmisena öeldakse või muudetakse. Euroliiduga oleks siiski kõik kindlam.”

Sillaotsa rahvas on eluga rahul ja usuvad talutöö tulevikku – liiduga või liiduta. “Ilmselt tasub töö ennast ära, muidu ei tegeleks sellega. Kuid lisa tuleb ka leida, ainult oma talumajapidamisega veel ära ei ela.”

Helina Tamm
hetamm@hot.ee

Märkmed: