Eesti Elu
Nädala portree Mitmekülgse kunstniku Arne Roosmani seinamaaling kaunistab nüüd ka Tartu College’i välisseina Eesti Elu
Inimesed | 25 Sep 2016  | EL (Estonian Life)Eesti Elu
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post

Kommentaar Piret Noorhanilt:

Kui Tartu College’i manager Toomas Trei möödunud talvel mõelda palus, kuidas võiksime oma maja fassaadi värskendada, meenus mulle taas kadunud Elmar Tampõllu manitsus: „Oleme küllalt tantsinud oma tantsu, silmad ringi sisse keeratud. On aeg silmad väljapoole pöörata.“ Tartu College’is käib koos agar ja arvukas eestlaskond, siin sünnib mõndagi põnevat, millest möödakäijad või ka naabrid Annexis vaevalt midagi teavad. Viimati imestas selle hästi hoitud eesti saladuse üle Annex Residents’ Association’i esindaja Sandra Shaul, kui ta kevadel Annex Tour of Houses and Cultural Organization eeltööde asjus TCs käis. Võimas ja särav EstDocs, Bloor St. Culture Corridori võrgustik ja üha laienev koostöö on meid Toronto kaardile toonud, aga peaksime olema veel palju nähtavamad – ka juhuslikule möödakäijale. Üks viis seda teha on moodsa tänavakunsti kaudu.

Ühel õhtul guugeldasingi veidi Eesti veebisaitidel, et värskendada mälu, kes on põnevamad grafitikunstnikud kodumaal. Mu kodulinn Tartu pakub selles vallas palju põnevat. Aga siis meenus keegi, kes elab ja tegutseb märksa lähemal – Arne Roosman, kelle seinamaalingud Bancroftis on sealse meediagi poolt kiitust saanud.

Arne nooruslik stiil ja avarad teadmised eesti kultuuriloost tegid temast idaalse kandidaadi. Kunstniku veenmine ei võtnud palju aega ja juba me arutasimegi, mida ja keda Tartu College’i seinal näidata. Tehniliste lahenduste leidmisel ja läbiviimisel tuli appi Tiit Telmet. Nõu aitasid pidada Jaan Meri ja Taavi Tamtik. Juuli keskpaigaks oli seinamaaling valmis ja möödujatele uudistada.

Taiese pidulik avamine toimub 24. septembril, mil avame uut hooaega ja tähistame Tartu College’i 46. sünnipäeva (jälgige reklaami!). Selleks ajaks saab seinamaaling ka ruutkoodi (QR Code), mille abil huviline leiab VEMU veebilehelt kunstiteose mõistmiseks vajalikud seletused nii eesti kui inglise keeles.

Grafiti pole ammu enam ainult ülekäte läinud koolipoiste visuaalse väljaelamise huligaanne produkt. Hiljaaegu valis ekspertidest koosnev žürii EV100 ja ELi eesistumise avaliku ruumi loovlahenduste konkursi võidutööks ideekavandi pealkirjaga „Digi-tänavakunst“, mille üks autoreid Edward von Lõngus on Eesti nimekamaid grafitikunstnikke. Võidutöö keskendub tänavakunsti ja digitehnoloogia sümbioosile linnaruumis. Tartu College on Arne Roosmani seinamaalingutega oma väikese panuse Toronto linnaruumi arendamisse andnud. Lubame, et see ei jää viimaseks!



***********
Bancroftis elava kunstniku Arne Roosmani seinamaalingud kaunistavad mitmeid hooneid tema kodulinnas; nüüd võib mööduja imetleda tema loomingut ka Torontos Tartu College’i seinal Bloor St.-l, mis lisaks silmailu pakkumisele räägib ka Eesti ajaloost.

Arne Roosmani elu on olnud väga huvitav. Olles kunstis suures osas iseõppija, on ta jõudnud oma erialal väga kõrgele, töötades pidevalt ja saades tellimusi ka nüüd, kui võiks juba ammu rahulikult pensionipõlve nautida.

Arne Roosman sündis 1932.a. Tallinnas. 1941.a. läks nende pere Saksamaale, isapoolne vanaema oli saksa päritolu. Saksamaal elati eri kohtades mitmetes laagrites väga kitsastes oludes. Pere oli suur — seitse last, neist kolm poissi ja neli tüdrukut. Eestis oli Arne jõudnud koolis käia vaid aasta, haridustee jätkus Saksamaal, aga see polnud raskete sõjaolude tõttu väga järjepidev. Seevastu aga õpiti väga palju kodus: ema jaoks oli laste igakülgne harimine väga tähtis.

Arne sai 16, kui mindi edasi Rootsi. Seal elas ta 10 aastat. Isa juures õppis ta litograafiat ning asus peatselt sel alal tööle. Saksa keel oli suus, peatselt sai selgeks ka rootsi keel, samuti inglise. Ta meenutab, kuidas tahtis Rootsist Ameerikasse minna, isegi töökoht oleks seal olemas olnud, ent selgus, et vastav kvoot oli täis. Stockholmis Ameerika esindusest väljudes nägi ta Kanada oma, astus sisse ja küsis, kuidas Kanadasse saada — ning asjad kulgesid nii kiiresti, et juba kolme kuu pärast oli ta Brantfordis (Ont.), millest saigi esimene Kanada kodu. See oli 1957.a. (Pikemalt Eesti Elu 9. septembri paberlehes)

***

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Inimesed
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus