Foto: Kaarin Lupp
Mari Ann Tammark on vast kõigile meie lugejatele tuttav hiljuti Eesti Elus ilmunud järjejutu „Võõramaa libedal jääl“ tõttu. Jutt lõpeb ülikooli minekuga, aga mis sai edasi? Kuna kirjutajal on väga hea ja ladus kirjastiil ning jutustamisoskus, siis võiks tulla ju raamatule lisagi? Oma elust oli Mari Ann Tammark lahkelt nõus Eesti Elu lugejatele alljärgnevas intervjuus pajatama — kuigi tema kiire elu tõttu polnud sobiva aja leidmine lihtne.
Mari Anni mõlemad vanemad on pärit Eestist, kes olid põgenenud Rootsi, kui nad kohtusid. „Eestis elades vaevalt oleks nad kohtunud,“ arutleb Mari Ann. „Isa oli pärit Virumaalt ja ema Hiiumaalt — huvitav kombinatsioon. Selliseid paare on teisigi.“ Sõda tegi teatavasti mitmeid muudatusi eludes ja plaanides ja nii kulges ka nende pere elu just nii, nagu olukorrad tingisid.
Rootsist siirdusid vanemad Walnuti laevaga Kanadasse, mis oli väga omapärane ja huvitav teekond. Algul elas pere Hamiltonis. Sealses St. Josephs’i haiglas, kus õed olid tollal nunnad, sündis 1956. a Mari Ann. Isa lõpetas McMasteri Ülikooli ning sai tööd Scarborough’s, nii kolis pere Torontosse. Esimene kodu oli neil muide Madison Avenuel, Eesti Elu praeguse toimetusega samal tänaval! Perre sündisid veel vend Mihkel ja õde Ene Liis.
Toronto Ülikooli astus Mari Ann psühholoogiat õppima, bakalaureusekraadi sai psühholoogia ja statistika alal. Teine peaaine oli tal prantsuse keel. Ülikooli ajal astus ta korp! Filiae Patriaesse ja võimles Kalev Estienne rühmas, millega sõitis nii Baltimore’i Eesti päevadele kui Montreali olümpiamängude avatseremoonia esinemisele. Hiljem koolitas Mari Ann end inimressursside alal, tema kitsam eriala on inimeste palgad — palga määramine, tulemuspalk jmt. Sellel alal ta praegu töötabki — ja tema tööl on juures ka psühholoogiline aspekt.(Loe pikemalt Eesti Elu 15. novembri paberlehest)