See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/nadala-portree-kuldne-epp-maria-kokamagi/article20120
Nädala portree: Kuldne Epp Maria Kokamägi
13 Jun 2008 Riina Kindlam
Mitte ainult ei ole tema maalid täis kuldset soojust, vaid tundub, et kõik mida Epp Maria Kokamägi puudutab, muutub kullaks, nagu kõlab ingliskeelne väljend. Tahtmata kunstniku senist edu ära sõnada, on Epp Mariale ilmselt antud seda, mida paljudel kunstnikel loomuliku ande kõrvalt tihti napib: ärivaistu ja julgust ning enesekindlust ennast reklaamida.
Tegusad eesti naised kogunesid Haapsallu 4. juunil õnnitlema Epp Maria Kokamäge galerii avamise ja uue raamatu esitluse puhul. Vasakult: Eesti enim loetud ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Katrin Streimann, maalikunstnik Epp Maria Kokamägi ja trüki-, raadio- ning teleajakirjanik Margit Kilumets. Nende tagant, vastavatud galerii seinalt piiluvad Epp Maria kuldsed inglid. Foto: Riina Kindlam  - pics/2008/06/20120_6_t.jpg
Tegusad eesti naised kogunesid Haapsallu 4. juunil õnnitlema Epp Maria Kokamäge galerii avamise ja uue raamatu esitluse puhul. Vasakult: Eesti enim loetud ajakirja Eesti Naine peatoimetaja Katrin Streimann, maalikunstnik Epp Maria Kokamägi ja trüki-, raadio- ning teleajakirjanik Margit Kilumets. Nende tagant, vastavatud galerii seinalt piiluvad Epp Maria kuldsed inglid. Foto: Riina Kindlam

Tema maalide ning nendega kaunistatud märkmike, kalendrite ja nüüd ka raamatute müügiedu aluseks on Epp Maria teoste lummav mõju. Tal on tohutu austajaskond ja pole saladus, et enamik neist on naised. Kas sellepärast, et tema lemmik-süzheed on naised ja inglid? (Vahele ka mõni muhe koer, kepsakas ükssarv või romantiline paabulind küpresside salus.) Enamasti aga figureerivad kuldset soojust hoovavatel lõuenditel naised. Äkki tema ise?

Kunstnike dünastia

1959. a. sündis Epp Maria kunstnikepaari Luulik Kokamäe ja Imbi Linnu perre. ERKIs (nüüdses Kunstiakadeemias) maalikunsti õppides kohtas ta oma abikaasat, maalikunstnikku ja skulptorit Jaak Arrot, kes Toronto Arrode suguseltsi kuulub.
Uues, Haapsalu peatänaval asuvas galeriis on aknalauadel ja antiikkappide riiulitel keraamikust tütre Liisu Arro kaunid vaagnad, taldrikud ja põrnikamustritega kausid. Vana elegantse mööbli kõrval mõjuvad jõuliselt abikaasa Jaagu tehtud reljeefse pinnaga puust lauad. Neid leidub ka 50 meetrit edasi lossihoovi poole, Müüriääre kohvikus, mille kujunduse ja menüü autoriks on tütar Anni Arro. Kaua modellina töötanud Anni erialaks on saanud kokakunst ning ta on mitme kokaraamatu autor.
Epp Maria raamatu „Maal“ ilmumisega on reele hüpanud ka pesamunast poeg, fotograaf ja filmimees Johannes. Ema maalide kõrval kaunistavad teost just tema meeleolukad fotod.
Epp Maria ja Jaak müüsid mõnda aega tagasi maha oma Tallinna vanalinnas asuva katusekorteri ja asusid Haapsalu lahe vaatega mõnusasse vanasse majja. Seal on nende ateljeed ning elu möödub väikelinna ja Sepamaa talu suvila vahet käies. Oma kunagist suvekuurordi mainet kiiresti taastav armas väike Haapsalu tundus ideaalne paik kohviku rajamisega kaasalöömiseks ja galeriisidki on seal omajagu; nende seas nüüd Karja ja Kalda nurgal asuv kahekorruseline Epp Maria galerii.

Eesti naiste pere

Epu suhe Eesti vanima naisteajakirja Eesti Naisega (ilmub aastast 1924) algas, kui nüüdseks 10 aastat peatoimetajana töötanud Katrin Streimann kutsus teda nn lõpulugu kirjutama. See on üheleheküljeline mõtisklus Eesti Naise viimasel küljel ja Epp Maria oli esimene, kes seda rubriiki kirjutama hakkas. Pärast aastast külalisautori rolli on lõpulugu kirjutanud teiste seas loodusemees Fred Jüssi, ravimtaimede guru, arst Aili Paju, noor näitleja Elisabet Tamm ja nüüd kirjanik Kauksi Ülle. „Eppu väga üllatas, et oskas lisaks maalimisele ka kirjutada,“ räägib peatoimetaja Katrin. Sealt saigi alguse idee lisada kirjatükkide valikule uusi päevaraamatu stiilis mõtisklusi, kauneid maalireprosid ja fotosid elust.

Erilise pärlina mõjus Epu sõbranna, kirjaniku Viivi Luige kaasamine projekti. Raamatu lõpus on tema „10 päevapilti Roomast“, kirjutatud ajal, mil ta viibis abikaasa, kirjanikust suursaadik Jaak Jõerüüdiga Roomas.

Ajakiri Eesti Naine andis välja 175-leheküljelise teose „Maal“ möödunud sügisel ja nüüd ilmus see trükist allakirjutanu poolt inglise keelde tõlgituna pealkirja all „Inspirations“, mida uue galerii avamisel esitleti.
Tuntud ajakirjanik, kümme aastat Eesti Naises kirjutanud ja 2007. a. „Hea Sõna“ auhinna laureaat Margit Kilumets tegi esitlusel kunstnikuga elava intervjuu. „Hea Sõnaga“ pärjatakse ajakirjanikku, kes levitab ja julgustab sõnaga headust. „Ei ole ärapanija,“ nagu lisas Katrin Streimann.
Eesti Naine on kõige suurema tiraazhi (30.000) ja lugejaskonnaga (94.000) ajakiri Eestis. Numbrid näitavad, et tegemist on kogu pere ajakirja, n-ö „hällist hauani“ väljaandega ja tõeliselt väärt lugemisega. Soovitan ka kaugel elavatele eesti naistele siiralt ja soojalt!
Märkmed: