Autor: Kaivo Kopli EPLO

Üleilmne majandus­­kriis sunnib Venemaa juhte rahva meelsuse pärast muretsema.

Kremli terav reaktsioon Moldovas märatsemiseks muutunud valitsusvastastele meeleavaldustele paljastab sügavalt juurdunud hirmu, et majanduskriis võib õhutada massimeeleavaldusi ka Venemaal.

Moskva valitsevale klassile meenutasid Moldova sündmused tänavameeleavaldusi endistes vennalikes liiduvabariikides Ukrainas ja Gruusias, kus kukutati Moskva-meelne režiim, ja kasvatasid kartusi, et noored venelased võivad ühel halval päeval samuti Kremli kontrolli alt väljuda, leiab Reuters Vene võimu reaktsiooni vaadeldes.

Moskvalased pole suuremal hulgal meelt avaldama kippunud, kuid süvenev kriis suurendab kartusi, et tööstuspiirkondades, kus tehased ei suuda töötajatele palka maksta, vähendavad töötasu ja hakkavad inimesi koondama, võivad töölised tänavale tulla.

Lääne käsi mängus

Venemaa välisminister Sergei Lavrov nimetas Moldova parlamendihoones laamendanud noori pogrommikorraldajateks, kelle eesmärk olevat oma maa hävitamine.

Samamoodi kui 2003. aastal Gruusia nn rooside revolutsiooni ja aasta hiljem Ukraina oranži revolutsiooni aegu, kujutab nii Vene võim kui ka meedia nüüdki Moldova protestijaid vastutustundetute tegelastena, keda õhutavad tagant lääne agendid – sedapuhku eriti naaberriigist Rumeeniast.

Ka Vene televisioon kajastas Chisinaus toimunud meeleavaldusi pogrommina ja sõna said analüütikud, kes seletasid toimunut välismaa provokatsioonidena. Protestijaid nimetati ka terroristideks – näiteks tegi seda duuma väliskomisjoni asejuht. „Üleskutsed, mida esitati, ja lipud, mida Chisinaus lehvitati, häirisid meid sügavalt,” ütles välisminister Lavrov riiklikule infoagentuurile RIA Novosti. Ta pidas silmas tõepoolest esinenud üleskutseid ühineda Rumeeniaga ja meeleavaldajate lehvitatud Rumeenia lippe.

Nn värvilistele revolutsioonidele vastas Kreml opositsiooni veelgi tugevama mahasurumisega ja noorteühenduste loomisega. Tänavaile toodi kümneid tuhandeid noori, kelle T-särkidel ilutsesid riigijuhtide pildid. Pärast Putini-Medvedevi sujuvat võimuvahetust on Kremli-noorte aktiivsus märksa kesisem, pikka aega alla surutud opositsioon on aga nõrk ja killunenud.

Kuid Reutersi analüüsis leitakse, et üleilmne majandus­kriis, mille mõjul on Venemaal detsembrist saadik jäänud tööta miljon inimest ja rubla väärtus dollari suhtes kolmandiku kahanenud, sunnib võimul olijaid hirmuga mõtlema ohule, mida see võib kujutada poliitilisele süsteemile. Üheks näiteks, mis võimude närvilisust paljastab, tõi Reuters Kremli peaideoloogiks peetava Vladislav Surkovi harukordse avaliku väljaastumise, milles ta kaitses poliitilise süsteemi stabiilsust ja lükkas tagasi reformid. Nagu paljud teisedki Vene eliidis usub ka Surkov, et Venemaal stabiilsuse ja jõukuse tagamiseks on kõige parem nn juhitav demokraatia, vältimaks poliitilist kaost, mis on tabanud näiteks Ukrainat pärast nn oranži revolutsiooni.

Kommentaar

Dmitri Oreškin

Moskva analüütik

Võim kardab massimeeleavaldusi regioonides ja seetõttu kajastab Vene televisioon (Moldovas) toimuvat eranditult negatiivses valguses. Kremlile on kasulik näidata rahvale protesti tagajärgi, õigustamaks karmi kätt.

Kommentaar

Jevgeni Volk

Heritage Foundationi analüütik

Kui Venemaa majandusolukord halveneb, siis võib selline mäss osutuda tõesti võimalikuks. Noored kannatavad majanduse kokkuvarisemisest kõige enam ja nende reaktsiooni kardab võim omakorda kõige rohkem.

Kommentaar

Fjodor Lukjanov, Ajakirja Russia in Global Affairs peatoimetaja

Kui inimesed tulevad mõnes endises Nõukogude vabariigis tänavale, eeldab lääne meedia automaatselt, et nende õigusi on ahistatud. Venemaal aga eeldab igaüks, et lääs topib oma nina sinna, kuhu see ei kuulu.

Märkmed: