See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/muusikamarkmeid/article28754
Muusikamärkmeid
02 Jul 2010 Raul Pettai
Suvi on täies hoos ja sügis veel kaugel, kuid muusikaelu kulgeb täie hooga. Kuna samuti on teada uue hooaja, 2010-2011, programmid, siis annan alljärgnevalt linnulennulise ülevaate ka nendest.

Mai alguses esines maestro Neeme Järvi Saksamaal Dresdenis, juhatades Dresdener Staatkapelle’t. Kava koosnes peamiselt Richard Straussi loomingust, lisaks Beethoveni 3. sümfoonia („Eroica“). Juba kuu keskel tuli esineda Hiinas, ühenduses sealse maailmanäitusega. Järvi viis sinna oma Het Residentie Orkestri Haagist, Hollandist. Hiinas juhatas ta samuti Shanghai Sümfooniaorkestrit ja Beijingis Hiina Filharmooniat. Kavas olid muu hulgas Borodini avamäng ooperile „Vürst Igor“, Šostakovitši 5. sümfoonia ja Saint-Saënsi viiulikontsert (solistiks sealne viiulivirtuoos Huang Mengla).

Londonis esitas Järvi mai lõpus Londoni Filharmooniaga kava Rahmaninovi loomingust:
4. klaverikontsert ja 1. sümfoonia. Huvitav on, et kontserdi korraldas Rahmaninovi pojapoeg. Juunis oldi tagasi Haagis – kõlasid Gustav Mahleri „Das klagende Lied“ ja Robert Schumanni „Des Sängers Fluch“, mõlemates tegevad koor, vokaalsolistid ja orkester.

Intensiivne töö rahvusvahelises ulatuses jätkub Järvil sügiseni: kontserdid Pariisis (Orchestre National de France), Luzerne’is ja Bergenis (Prokofjevi 5. ja Mahleri 1. sümfoonia, jm). Juulis läheb Neeme Järvi Eestisse, et anda oma iga-aastast dirigentide meistrikursust Pärnus ja Leigol. Sealsete kontsertide kavas esineb flötist Maarika Järvi (mh. Eugen Kappi „Kontsert flöödile“) ning Neeme venna Vallo perekonnast põlvenev tšellist Marius Järvi. Septembris esitab Tallinnas Neeme Järvi juhatusel Eesti Riiklik Sümfooniaorkester (ERSO) Mahleri 1. sümfoonia ja kaks Arvo Pärdi teost: „Cecilia, vergina romana“ (koorile ja orkestrile) ning tema 3. sümfoonia, mis on pühendatud Neeme Järvile. Oktoobris on rida kontserte ERSOga Eestis: Tallinnas ja Tartus kõlab Taneyevi 4. sümfoonia ja pianist Kalle Randalu mängib Mozarti klaverikontserdi nr. 18. Teises kavas, mida esitatakse Pärnus ja Tallinnas, on Brahmsi „Ein deutsches Requiem“, mida kannavad ette ERSO ning suur koor. Olgu veel mainitud kontserte Gewandhausorchester’iga Leipzigis novembris ja Berliini Filharmooniaga detsembris. Aastavahetuse auks aga kõlavad maestro Järvi juhtimisel ja ERSO esitusel tujuküllased Johan Straussi viisid Pärnus (30. detsembril) ja Tallinnas (1. jaanuaril). Detailsem informatsioon on veebilehekülgedel jarviacademy.ee ja neemejarvi.ee

Mida teevad Järvi dirigentide pere teised liikmed? New Yorgi ümbruse muusikasõbrad saavad nautida Deutsche Kammerphilharmonie Bremen esinemist 2. augustil Lincoln Center’is (Alice Tully Hall). Selle ansambli muusikadirektor on teatavasti Paavo Järvi. Kontserdi kavas on Schumanni „Manfred“ avamäng ja tema 1. sümfoonia („Kevad“), lisaks Mozarti klaverikontsert nr.17 (solist Piotr Anderszewski).

Kristjan Järvi kirjutas hiljuti alla lepingule Sony Classical plaadistusfirmaga. Esimesena avaldatakse septembris CD nimega „Cantique“, pühendatud Arvo Pärdi loomingule: 3. sümfoonia, „Cantique des degrès“ ja esimene salvestus „Stabat Mater’i“ orkestri ja koori versioonist (Neeme Järvi tellimus). Kristjan juhatab siin Berliini Raadio Sümfooniaorkestrit. Möödunud aastal sai Kristjan Järvi Gramophone Editor’s Choice auhinna L. Bernsteini „Mass“ salvestuse eest (Chandos Records).

New Yorgis saab eesti muusikat kuulda 7. novembril Alice Tully Hall’is. Vokaalansambel Tallis Scholars esitab lisaks renessanssmuusikale ka Pärdi „Sieben Magnificat Antiphons; Nunc dimittis; Magnificat“. Tähelepanuväärsed on Läti Rahvuskoori esinemised 12. ja 13. novembril samas kontserdisaalis. Seda koori juhatab tuntud eesti dirigent Tõnu Kaljuste.12. novembril on kavas Veljo Tormise „Raua needmine“, järgmisel päeval kõlab USA esiettekandena Pärdi „Stabat Mater“ ja „Adam’s Lament“. Viimaks, 11. novembril esineb Lincoln Center’i kõrval asuvas Stanley Kaplan Penthouse kontserdisaalis vene pianist Alexei Lubimov. Ta mängib rea balti ja ukraina heliloojate teoseid, nende hulgas Arvo Pärdi „Für Alina“.
Märkmed: