Kanada eesti skautlike noorte suurlaager on tulemas. On sobiv, kui vaatleme selle laagri nime – „Muskoka“ – ajalugu ja tähendust. Nüüdsel moodsal ajal on võimalik saada kõikvõimalikku informatsiooni interneti kaudu. Leidsin, et Muskoka puhul pole tegemist ainult koha nimega, vaid et selle taga seisab oma tähendus ja küllaltki tähtis minevik.

Esmakordselt leiame ürikutest „Muskoka“ nime 1615. aastal. Kogu kõnealune territoorium oli siis asustatud Algonquini ja Huroni rahvuste poolt. Paistab, et nende hulgas oli prominentseim Chippawa suguharu. Arvatakse, et „Muskoka“ nimi tuleneb Chippawa üliku Mesqua Ukee nimest. Nime tähendus, „lahingu päeval kergelt ei tagane“, sobib eriti hästi meie suurlaagrile, kuna see tõendab, et kõigi nende aastate vältel pole me oma eesmärkidest taganenud ning eesti skautlus ja gaidlus elavad Kanadas ikka edasi.

Seesama ülik müüs Muskoka piirkonnast 250.000 aakrit provintsi (tol ajal Kanada) valitsusele, avades selle edaspidiseks asustamiseks.

Kõigepealt pidi seal olema indiaanlaste reservaat, aga nähes sealset metsade rikkust, muutis valitsus oma meelt ja kehtestas asustamis-seaduse. Iga üle 18 aasta vanune isik võis endale saada 200 aakrit maad tingimusel, et ta puhastab metsast vähemalt 15 aakrit ja ehitab endale vähemalt 16 X 20 jala suuruse maja. Lisaks pidi ta viis aastat järjest elama seal vähemalt 6 kuud aastas, et saada maa pärisomanikuks.

Maapõuevarad ja männimets kuulusid aga riigile, mis tähendas,et metsamehed võisid ka talumaadelt puid maha võtta. Kogu mahasaetud mets oli maksustatud, mis andis provintsile head sissetulekut. Kõigepealt ehitati metsaveoks raudtee ja Muskoka järve äärde 13 saeveskit. See süsteem kehtis kuni Balani valmimiseni 1907. a. Tänu raudteele saabusid kohale ka turistid. Järvede ümbrusse ehitati suvilaid ja hotelle. Võimaldamaks edasisõitu raudteejaamadest, hakkasid järvedel liikuma aurulaevad. Ka Port Sydneyst väljus aurulaev.

Hotellidest on veel järel Clevelands House ja Deerhurst Inn. Mitmed hotellid põlesid maha ja neid ei asendatud 1920-ndate aastate majanduskriisi tõttu. II maailmasõda taaselustas aga Muskoka turismi ja tekkis ka maanteede võrk.

Raudtee ja aurulaevad kaotasid pikkamisi oma tähtsuse. Põllumajandus ei arenenud kehva pinnase tõttu ja talud jäeti enamasti maha, mis andis ka eestlastele võimaluse „Kotkajärve“ ostuks. Seega – indiaanlaste ja eestlaste vahel oli ainult üks vahemees.

Märkmed: