Mullu suurenes Eestist lahkujate hulk PM
Kuumad uudised 26 May 2010  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Esialgsetel andmetel rändas 2009. aastal Eestist välja 4647 inimest, mis on ligi 200 isiku võrra enam kui aasta varem, sisserännanute hulk – 3643 inimest – jäi 2008. aasta tasemele.

Alates taasiseseisvumisest on Eesti väljaränne ületanud sisserännet. Mullu suurenes väljaränne just meeste hulgas, teatas statistikaamet. Sisse- ja väljarännanute hulgas oli enim 20ndates eluaastates noori.

Peamistelt rännati Soome, Venemaale, Rootsi, Suurbritanniasse ning Saksamaale. Eestisse immigreeruti lisaks eelnevalt mainitud riikidele ka Lätist ning Ukrainast.

Eesti-sisene ränne (elukohavahetus, mis ületab maakonna, linna või valla piire) suurenes 2009. aastal eelmise aastaga võrreldes ligi viiendiku ja jõudis 2007. aasta tasemele, kui aastas kolis teise maakonda, linna või valda elama ligikaudu 37 500 inimest.

Rekordiliselt kasvatas ränne Alajõe valla elanike arvu — aastaga ligi poolteist korda. Kuid kuna rändesündmuste puhul on aluseks uue elukoha registreerimine rahvastikuregistris, siis mõjutas Alajõe valla rännet hoopis 2009. aasta valimiste eel toimunud massiline sisseregistreerimine ning tõenäoliselt kõikidel juhtudel reaalset sisserännet valda siiski ei toimunud, märgivad statistikud.

Seega on Eesti-sisese rände puhul suurimateks tõmbekeskusteks jätkuvalt Tallinna ja Tartu lähivallad, kuhu kolitakse nii linnast kui ka maakondade äärealadelt.

2009. aastal oli suurim positiivne rändesaldo Rae vallas (sisseränne ületas väljarännet 786 inimese võrra), mille elanike arv kasvas rände tõttu ligikaudu 7 protsenti. Enim kaotasid aga rände tõttu rahvastikku Kareda ning Saare vald (kumbki ligi 4 protsenti).

Ränne on elukohavahetus, mis välisrände puhul ületab riigipiire, siserände puhul maakonna, linna või valla piire.Rändesaldo on aasta jooksul sisse- ja väljarännanute arvu vahe. Positiivne rändesaldo näitab sisserände, negatiivne väljarände ülekaalu.

Nõukogudeaegse rahvastiku registreerimise süsteemi kasutamise lõpetamise järel kaotati 1990ndate alguses elukoha registreerimise kohustus Eestis. Kuni 2005. aastani ei olnud toimivat uut süsteemi ja seetõttu langes sellel perioodil Eesti rahvastiku rände- ja elukoha andmete usaldusväärsus. Alates 2006. aastast on rändeandmete kvaliteet paranenud.

Toimetas Mirjam Mäekivi
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus