Mulkide Seltsi aastapäeva raames toimunud pidustustelt heidame pilgu lühidalt nende tegevusele siin Torontos.

Kui 1950-ndatel aastatel rohkem mulke kui üks oli jõudnud oma rännakul siia mandrile, alustati ka omavaheliste kooskäimistega. Mulkide Seltsi asutamine viibis. Koos maakondliku liikumisega sai see alguse 21. sept. 1977 Johannes Vihma algatusel. Sooviti oma organisatsioonina osaleda 1978. aasta suursündmusel — killamängudel. Moodustati ajutine juhatus.

Esimene peakoosolek peeti 16. apr. 1978 Toronto Eesti Majas. Võeti vastu põhikiri ja ajutise juhatuse asemel, mis moodustati 1977, valiti juhatus (Vanematekogu). Seltsi vanemaks valiti Joh. Vihma ja vanemkonda: Valdek Ojasson (†), Jaan Vares, Voldemar Madisso ja Willem Mandra. Rev.-komisjoni Johannes Anton (†), Jüri Ramjalg (†) ja Tõnis Laar (†). Voldemar Madisso lahkumisel juhatusest tuli asemele Elmar Tani. Kõik valitud olid tegevad ajutises juhatuses, lisaks Edgar Kink (†).

Mulkide Selts on 30 aasta jooksul korraldanud mitmesuguse sisuga koosviibimisi. Esimene neist toimus (siis ei olnud veel ametlikult seltsi) Eesti Majas Viljandi koolide kokkutulekuna. Seltsi esimene koosviibimine leidis aset 6. nov. 1977, kus viibis ka endine Viljandi maavanem Mihkel Hansen (†). Arvukatel kokkutulekutel meenutati mahajäänud kodupaiku ja seal toimunut ning kuulati kodumaa elust-olust teadaolevat nii palju kui võimalik. On korraldatud veel rahvuskultuurilisi üritusi. Alati on aus hoitud mulgi päritolu. On kõrgelt hinnatud vabadusvõitlejaid (mundrile vaatamata), riigi- ja kultuuritegelasi. On tähistatud tähtpäevi (Viljandi linn 700 jt.). On tuletatud meelde ja talletatud mälestused Mulgi talust läbi aegade. Seltsil ilmus oma ajakiri „Mulgi sõnumid“. Lisaks sellele anti välja „Sakala“ 100 aasta juubelinumber, mis on nüüd väga nõutud Kodu-Eestis. Kaastööd on tehtud kodumaal ilmuvale „Mulkide Almanakile“. Seltsil on oma lipp, mille valmistasid ja kinkisid seltsile Linda Kirs (†) ja tema tütred Helju Salumets ja Helgi Sooaru. Selts on alati võtnud osa üldrahvuslikest üritustest (Killamängud, Estod, Maakondade kokkutulekud jt.).

Suursündmuseks kujunes osavõtt Viljandis 1993. aastal toimunud Ülemaailmsest Mulkide Kokkutulekust. Ühislennust „Lendav Mulk“ võttis osa 65 mulki. Kodupaiga soojusega võeti meid vastu Viljandis, kus osalesime pidustuste rongkäigus oma lipuga läbi Viljandi. Rongkäik algas Maagümnaasiumi juurest Pauluse kirikusse ja sealt Näituse väljakule. Meile korraldati mitmesuguseid vastuvõtte (Viljandi linnavalitsuses, väljasõit Heimtali jahilossi jt.) Ajaleht Sakala avaldas siinse Seltsi tegevusest kiitva kirjelduse.

Selts on abistanud kodumaal mitmeid organisatsioone (kirikud, haiglad). Suursaavutuseks kujunes raamatute saatmine raamatukogudele Eestisse, kuhu suunati üle 10.000 trükise pagulas-kirjandust, mille omamine ja lugemine oli seal olnud keelatud. Kokkuvõttes võib öelda, et Mulkide Selts on oma tegevusega jätnud suured jäljed pagulaselu rahvuskultuurilisse tegevusse.

Seltsi on juhtinud edukalt Joh. Vihma ja Jaan Vares. Praegu juhib seltsi tegevust tulihingeline eestlane-mulk Helju Salumets ja tema abilisteks on: Joh. Vihma, Jaan Vares, Willem Mandra, Saima Varangu ja Paul Rabisson. Seltsis on veel juhtivatel kohtadel tegutsenud pikki aastaid: Paul Juttus, Ellen Irs (†), Evi Linderoos, Elmar ja Klarissa Pajo, Hilda Truupere ja palju teisi. Mulkide Selts on nii demokaatlik, et igal mulgil on seal ütelda otsustav sõna.

Kuna vanus murrab sisse ja noori mulkide järeltulijaid seltsiga ühinenud ei ole, siis peamine tegevus toimub nüüd igakuiste omavaheliste kokkutulekute näol Eesti Majas, kus arutatakse uudiseid siit ja eriti sündmustest Kodu-Eestis, kus kõik veel ei ole päris korras. See aga liigub, kuigi aeglasemalt kui meie siin soovime, paremuse poole.

Märkmed: