Allolev ülevaade on kirjutatud Heino Jõe poolt ja avaldatud 1985 a. "Eestlased Kanadas II" Kanada Eestlaste Ajaloo Komisjoni poolt (toimetaja T. Lillakas). Siin on see ära toodud mõnevõrra lühendatud kujul.
Kotkajärve Metsaülikool
Asutamine
Põhjused ja põhialused
Kursused ja seminarid
Sisu
Tulemused
Asutamine
Kotkajärve Metsaülikool (MÜ) asutamise kuupäevaks tuleb lugeda 25. septembrit 1966. Sel nädalalõpul toimusid Kotkajärvel Toronto Eesti Skaudisõprade Seltsi Kotkajärve Komitee korraldusel nn. "noorte sügiskulla päevad". Pühapäeval peeti uues kohvikus päevadest osavõtvate noorteorganisatsioonide esindajate nõupidamine, mida juhatas Heino Jõe. Nõupidamisel leiti, et eesti noorte kultuuriline tegevus Kanadas jãtab soovida. Oleks vajalik alustada mingisuguse rahvaülikoolitaolise kursusega noortele. Selleks otsustati kokku kutsuda kõikide Toronto eesti noorteorganisatsioonide esindajad 21. novembriks Toronto Eesti Majja.
21. novembri koosolekust võtsid osa Eesti Üliõplaskonna esindajad Arvo Medri ja Ilo Puhm, Toronto Eesti Rahvatansu Rühma esindajad Toomas Metsala ja Herbert Mänd, Noortekoori "Leelo" esindajad Eerik Purje ja Andres Raudsepp, "Kalevi" naisvõimlejate esindajad Anu Jõe ja Juta Lugus, skautliku nooruse esindajad presideerivast "Lembitu" lippkonnast Vello Soots ja Olev Träss ning koosoleku kokkukutsuja Heino Jõe.
Koosolek otsustas, et järgneva aasta augustikuul peetakse Kotkajärvel nädalane "Eesti noorte rahvaülikooli" kursus, mille kavas on teoreetilistest ainetest eesti keel, kirjandus, ajalugu, kunst, muusika, ideoloogilised ja ühiskondlikud probleemid ning praktilistest ainetest rahvatants, laul, võimlemine, rahvuslik käsitöö jm. Üksikasjaliku õppekava koostamiseks valiti toimkond: Arvo Medri, Vello Soots, Peeter Sepp, Andres Raudsepp ja Olev Träss.
Algasid intensiivsed nõupidamised ja 15. märtsiks 1967 olid valmis detailsed kavad nii programmi kui ka organisatsiooni osas. Uus institutsioon sai nimeks Kotkajärve Metsülikool. Aupatroonideks valiti Eesti Vabariigi konsulid Johannes Markus Kanadast ja Ernst Jaakson Ühendriikidest. Juhatus oli valitud kooseisus: Olev Träss - juhataja, Vello Soots - abijuhataja, Ilo-Mai Lipping - sekretär, Andres Raudsepp - programmijuhataja, Heino Jõe - tehniliste küsimuste korraldaja, Arvo Medri - laekur, Peeter Sepp ja Henno Sillaste - nõuandjad. Toronto Eesti Skaudsõprade Seltsi juhatusega sõlmitud suulise kokkuleppe alusel võis MÜ jätkuvalt tegutseda Kotkajärvel, aidates selle eest Kotkajärvet üles ehitada ja korrastada. Esimesel aastal määras Toronto Eesti Ühispank MÜ le toetuseks 400 dollarit, mille MÜ annetas Kotkajärvele.
19. augustil 1967. aasta õhtul toimus esimese MÜ avamine juhataja Olev Trässi sõnavõtuga.
Põhjused ja põhialused
Vajadus MÜ-taolise õppeasutuse järele ei kerkinud üleöö, vaid kasvas aastate jooksul. Täienduskooli-aastatest väljakasvanud kultuurihuvilistel eesti noortel puudus autoriteetne teabeallikas. Puuduse leevendamiseks aegajalt korraldatud loengud, sõprus- ja kultuuripäevad ei suutnud piisavat lahendust tuua. MÜ asutamist mõjutasid tugevasti ka Eesti pagulaskonna sisepoliitilised lahkhelid, mis tekkisid ühenduses Kodu-Eestiga suhtlemises. Poliitilised ringkonnad soovitasid kontakte Kodu-Eestiga piirata. Osa paguluses viibivaid intellektuaale siiski nägid vajadust kultuurikontaktide arendamiseks välis- ja kodueestlaste vahel, kuivõrd seda võimaldas sealne poliitiline kontroll ja surve. Sellisel viisil oleks võimalik jätkata eesti kultuurikontinuiteeti, mis ka varem ajaloo kestel on olnud varjutatud võõrastest võimudest. Välis-eestlased võiksid kultuurikontaktidest ammutada vastupanujõudu ohustavale assimilatsioonile, kodueestlastele oleks see moraalseks toeks.
Nii asutati Kotkajärve Metsaülikool, et oleks foorum objektiivse teabe ja demokraatlike ideede viljelemiseks ja levitamiseks. MÜ fikseeris oma põhialused järgmiselt:
MÜ tunnustab eesti rahvast kui füüsilist ja kultuurilist tervikut, olenemata sellest, kus või millistes tingimustes üks või teine osa meie rahvast asub.
MÜ on apoliitiline organisatsioon objektiivse teabe levitamiseks eesti kultuuri, teaduse, poliitika ja ühiskondlike küsimuste alal, tehes seda võimalikult akadeemilisel tasemel. MÜ taotleb sisulist eestlust, vältides hüpokriitilist rahvustunnet ja õõnsat paatost. MÜ on endastmõistetavalt ja ilma surveta eestikeelne ning eestimeelne. MÜ põhialuseid ja tegevust tutvustati ajakirjanduses.
Kotkajärve Metsaülikool on asutamisest tänaseni tegutsenud ilma kirjutatud põhikirja ja kodukorrata, kuigi nende vajadust mõnel korral on diskuteeritud. Samal ajal on kogetud, et niikaua kui respekteeritakse MÜ sihte ja põhimõtteid ning tegutsetakse idealistlikult eesti vaimus, ei ole kirjutatud reeglite järele mingit vajadust.
Tegevust koordineerib juhatus, kes valitakse üheks aastaks. Juhatuse peamiseks ülesandeks on MÜ kursuste korraldamine ja aastatega tekkinud varade, arhiivi, filmide ja helisalvestuste kogu hooldamine. MÜ juhatus on korraldanud väljaspool nädalast kursust mitmesuguseid kultuuriüritusi, kus on ka esinenud mujalt vabast maailmast ja kodumaalt Kanadasse saabunud eesti kultuuritegelasi.
Õppejõududena on MÜ eeskätt kasutanud Ameerika mandril elunevaid eesti teadlasi ja lektoreid kes vastavad MÜ kavale ja tasemele. Iseloomulik sealjuures on, et õppejõud tasuvad osavõtumaksu nagu metsaüliõpilasedki. Erandeid on tehtud Euroopast kutsutud külalislektoreile.
Kursused ja seminarid
Metsaülikooli kursused nädala kestvusega toimusid Kotkajärvel aastatel 1967-1973, kusjuures osalejate arv igal aastal oli keskmiselt 130. Aastal 1974 peeti MÜ nädal Soomes Kuopio lähedal 105 osalejaga. Hilisemad Kotkajärve kursused (1975-1980, 1983 ja 1984) on olnud piiratud koosseisuga mitte üle saja. Aastal 1982 oli Kotkajärvel ajaline kokkusattuvus skautnooruse suurlaagriga, kellel skaudisõprade maa-alale on eesõigus. MÜ 1982 toimus selle tõttu Boltoni konverentsikeskuses Toronto lähedal.
Kokku on Kotkajärve Metsaülikoolis olnud ligi paar tuhat osavõtjat. Tegelik koguarv - kuna paljud on olnud kursustel mitmel aastal - on siiski üle 700.
Nädalaste kursuste kõrval on MÜ kahel korral korraldanud kolmepäevaseid seminare, mõlemad Ühendriikides. 1976. a. seminar toimus Pocono suvituspiirkonnas ja arutas kodumaaga suhtlemise probleeme. 1981. a. oli seminar Oneidas, mis käsitles Metsaülikooli tegevust ja selle tuelvikusuundi. Oneida seminari aastal jäi nädalane kursus ära. Pocono seminar oli globaalse osavõtuga: 46-st osalejast oli Kanadast 18, Ühendriikidest 15, Rootsist 10, Austraaliast 2 ja Lääne-Saksamaalt 1.
Sisu
Rõhutatuim õppeala Metsaülikoolis on eesti keel. Lisaks eesti kõnekeelele ja eestikeelsetele loengutele on iga päeva hommikul keeletunnid - nn. eesti keele- ja kõnerühmad, kuhu metsaüliõpilased jagunevad oma võimete ja huvialade (kirjandus, ajakirjandus, luule, konversatsioon, kõnelemine jm.) järele.
Pea-alaks on loengud eesti kirjanduse, kunsti, teaduse, muusika, ajaloo, poliitika, majanduse ja kodukultuuri aladelt. Lektorite tagapõhi määrab enamasti esitatavad teemad. Programmitoimkond hoolitseb, et teemad ei kattuks ja et kursus ei muutuks ühekülgseks. Viimastel aastatel on programmi püütud teostada temaatiliselt: ärkamisaeg, välis-eestlus jm.
Õpperingid võimaldavad üksikasjalikumat süvenemist valitud teemadesse väiksemate arutlusgruppide raames. MÜ sisulist liikuvust iseloomustab programmi muutmine, kui midagi olulist seda tingib.
Päeva pinge leevendamiseks on õhtupoolikutel huviringide tegevus. Huviringid on olnud rahvatants, kunst, näitlemine, laul, loodusvaatlus, sport, eesti käsitöo ja ka need alad, mille huvilisi ja teostajaid kursusel leidub. Huviringides on ehitatud eesti kandleid, tehtud ehis-sepist, voolitud puulusikaid, kääritatud meemõdu, tehtud leiba ja kaerakilet, valmistatud pastlaid, toimetatud ajalehte, vändatud videofilme jne.
Metsaülikooli ametlikule programmile lisandub osalejate omavaheline suhtlemine, milleks aega jätkub suplemisel ja saunas, lõkke- ja filmiõhtutel ning puhkehetkedel. Nädal, 24 tundi igal päeval, elamist sõbralikus ja kultuurses eesti ühiskonnas on nauding, mida paljud ei saa mujalt kui Metsaülikoolis.
Metsaülikooli ühiskondlikku ja rahvuslikku osatähtsust hinnates tuleb märkida, et see ületab tublisti asutamisel tehtud oletused. Kuigi Kanadas ja siinse organiseeriva tegelaskonnaga, on MÜ loonud tihedaima koostöö Kanada ja Ühendriikide eestlaskonna vahel. MÜ-lastest on kujunenud ühine eesti kultuurikogudus, kelle paljud liikmed on rakendunud organiseeritud eesti elus mõlemal maal.
MÜ on kujundanud võimaluse eesti teadlastele ja kultuurihuvilistele noortele tihendamateks omavahelisteks kohtumisteks, kus arutatakse eesti asja ja algatatakse uusi mõtteid. Teadlastel on lektoritena tekkinud laiem ja positiivselt mõjuv side eesti noortega.
Rahvusvaheliselt oli Kotkajärve Metsaülikool eeskujuks samalaadsete õppeasutuste tekkimiseks mujal. MÜA - Metsaülikool Austraalias startis Salasoode perekonna algatusel jaanuaris 1972. Soomes a. 1974 peetud MÜ pani seemne METROO - Metsaülikool Rootsis tekkimisele, kes pidas esimese kursuse Jaak Maandi eestvedamisel jaanuaris 1977.
Kotkajärvele on MÜ esmajoones andnud teatud rahvuskultuurikeskuse maine. Sellele lisaks on antud materiaalset abi loenguruumi ja kohviku sisustamiseks ning tantsulava ehitamiseks, viimasel ajal ka rahalist toetust.
Osavõtjaile on MÜ andnud rahvuslikku äratust ja palju objektiivset informatsiooni eesti kultuuri alalt. MÜ' s on tekkinud tutvusi ja sõprussidemeid nende eestlaste vahel, kes muidu vaevalt oleksid kohtunud. Mõnel juhul on see viinud eesti perekondade asutamiseni. Kui mõned organisatsioonid elavad oma aja ära ja kaotavad muutunud oludes oma mõtte, siis MÜ vajadus näib aastatega suurenevat.