7.- 14. augustini leidis 60 MÜlast tee Kotkajärveni, nendest 13 Ühendriikidest ja 2 Eestist, valdav enamus Toronto lähistelt. Tänavuseks üldteemaks oli "Eesti läbi aegade".
Laupäeva õhtuse avaloengu pidas Toronto Ülikooli eesti õppetooli uus ajaloo professor Jüri Kivimäe Tartust, teemal "Millist Eesti ajalugu me vajame?". Kõik MÜ loengud väljaarvatud kaks vabaõhu etteastet, leidsid aset peamajas.
Ilm oli tõepoolest augustiselt heitlik, kuid õnneks selge kolmapäeva õhtul, kui rahvas kogunes tähetarga Liisa Mai Peterseniga ujumissillale meteoriidisadu jälgima. Ka hilisöised saunalised said sabatähti nautida Kotkajärve uduselt pinnalt. (Samal maagilisel päeval, kui päike teiselt maakera poolelt peitu puges.)
Igal hommikul kogunetakse MÜs EKK (eesti keele ja kõne) rühmadesse ja tänavu oli neid 3: hetkel Georgia osariigis elav ja õpetav, kuid eelolevast sügisest Toronto Ülikooli eesti keele ja kirjanduse õppejõuks saav Tiina Kirss juhendas rühma mis tegeles elulugude kirjapanekuga. Liivi Jõe Connecticutist oli luule rühma peaks (K.J. Petersonist K.M. Sinijärveni) ja kohalik Tarvo Toomes juhendas juba mitmendat aastat eesti proosa gruppi, töö, mille eest teda auvääristati puust Ülikolliga tänavusel lõpupeol. Esimese puust Ülikolli meisterdas Heino Jõe ning aastate jooksul on paljud väärikad MÜ lektorid ja juhid "tema järglasi" koju heaks hingeks saanud.
Loengute loetelu
Loenguid oli kogu nädala vältel kokku 12: Eestist Torontosse ümberasunud günekoloog Helbe Sinimäe-Ambus "Eesti meditsiini areng- ?"; kirjandusteadlane Tiina Kirss "Trauma ja rahvuslus eestlaste elulugudes"; Huntsville Alabama sümfoonia orkestri juht Taavo Virkhaus (kes ka tänavusel üldlaulupeol dirigeeris) "Väägvere mängukoor 1839-1999"; psühholoog Jaak Rakfeldt Connecticutist "Eestlaste identiteedi küsimustest"; professor Jüri Kivimäe teine loeng "Eesti kirjakeele arengust"; kunstiteadlane Eda Sepp Torontost "Kunstiuuendusi Eestis aastail 1944-1966 ehk põrandaalune ja mitteametlik kunst Eestis"; kohalik psühholoog Vello Sermat "Moraalsest madalseisust läänemaailmas ja Eestis"; Tiina Kirsi teine loeng "Minevikust tulevikku Aisopose graafikat mööda: Eesti ajaloolisest romaanist"; ajakirja National Geographic vanemkirjanik Priit Vesilind Washingtonist "Viikingite aeg ja tulevane National Geographic'u artikkel"; arhitekt ja endasõnu "palverändur eluteel" Rein Kuris Torontost "Muuda ennast ja sa muudad maailma" ja teine õhtune valguspiltidega loeng Priit Vesilinnult "Ida Euroopa National Geographic'u lehekülgedel ehk minu isiklik odüsseia".
Kuid loenguid on iga päev vaid 2, pealelõunat aga ka huviringid. Tänavu oli iga päev tegev agar võrkpallurite kamp Martin Toomese juhtimisel ja käidi mitmel loodusmatkal Vello Sootsiga. Ühel pärastlõunal mängis dirigent Taavo Virkhaus katkendeid Eduard Tubina heliloomingust ja peatus pikemalt 8. sümfoonia analüüsil.
Toimus õppering kus Leili Terts tutvustas Reiki massa×i põhimõtteid, toimus kaks "kuuma" paneel laudkonnavestlust - Eesti poliitikast ja majandusest ning arutelu Eesti kultuuri üle. Enne lõket oli vahel film, ühel õhtul mediteeriti ja loeti luulet. Pärast lõket on alati saun, teel sauna alati laul.
Sel hetkel ei teanud meist veel keegi, kui kalliteks just selle MÜ saunamälestused jäävad; et kahe nädala pärast ei seisaks enam kaljul me Sissiküla saun.
Lapsi, kellel oli oma isiklik lapsehoidja ja turvakoer/maskott, oli kokku 7. Nii suured kui ka väiksed ööbivad kas telgis, peamajas või lähedalasuvates skaudihoonetes/suvilates. Tänavune peakokk Udo Leppik oma 5-liikmelise meeskonnaga pakkus maitsvat eestimaist: tatrapudrust verepannkookideni. Ja kogu ürituse pealik oli juba mitmendat aastat professor Olev Träss.
Lõpp hea, naasmine kindel
Lõpupidu on alati oodatud (küll mitte lõpu tõttu) ja sel aastal alustas agar MÜlane Mall Puhm juba vara pihta esinejate värbamise ja ideede külvamisega. Pikk eeskava regilaulude, luule, lugulaulude, naljade ja nõiatantsuga peeti maha peamaja kaminasõõris (jälle see ilm). Järgmisel päeval olid aga uued "üürnikud" juba vara ukse taga - algas skautüksus Lembitu Maleva laager ja MÜlaste hõõguvate süte ümber sagis 14 noolepoissi.
Metsaülikooli omapäraks peetaks seda, kuidas ühe nädala jooksul inimesed sulavad nii ühte, jättes oma vägagi erinevad igapäevaelud Kotkajärve värava taha ja muutudes suureks ja sõbralikuks, sallivaks metsapereks. Uusi nägusid oodatakse alati ja kui huvi on äratatud, siis MÜlaseks sa jääd!
Ühes EKK rühmas sündinud luules pandi asi paika järgmiselt:
"see on vabatahtlik eestlus meie seesJärgmisel aastal toimub Metsaülikool juulis, esto2000 järgsel nädalal Kotkajärvel. Olete kõik teretulnud!
ja mets."