Liitu 2019 MÜ Raamatuklubiga ...
Meil on rõõm teatada, et Sirje Kiini PÜHENDUSED. MÄLESTUSI EESTI KIRJANIKEST on meie 2019 a MÜ raamatuklubi raamat, mida me arutame sel suvel MÜs (3-10 august). Raamatu kirjastaja on Hea Lugu ja raamat on saadaval Rahvaraamatus ja Apollo's nii paberkandjal kui ka e-raamatuna. Head lugemist!
Sirje Kiini mälestusteraamat on eeskätt pühendatud kirjanikele, kelle elu ja loomingut ta on uurinud aastaid: Marie Under, Kersti Merilaas, Ivar ja Astrid Ivask, Juhan Viiding.
Ent elu on teda kokku viinud ka autoritega väljaspool Eestit: Arved Viirlaid, Urve Karuks, Juhan Kristjan Talve.
1980. aasta autentsed päevikumärkmed avavad ajaloolise 40 kirja sünniloo taustu. Milline oli Wellesto kirjandusrühmitus? Kes peitusid Sirje Sinilinnu, Ene Hölderlini või Max Harnooni varjunimede taga? Vastused leiad siit raamatust.
--
„Kirjanikud omavahel“ on raamatusari, milles kümme eesti kirjanikku kirjeldavad olnud ja olevat kirjanduselu loojate omavaheliste suhete kaudu. See on sari andekatest ja omanäolistest Eesti inimestest. Huvitavad isiksused, kes on aegade jooksul omavahel põrkunud, armastanud, vihanud ja leppinud. Erakud ja suhtlejad, riigimehed ja katlakütjad, loojad ja nende muusad, kostitajad ja külalised, aga kõik ka kirjanikud, kelle sõna kõlab luules ja proosas.
MÜ Raamatuklubi 2018
Kotkajärve Metsaülikooli 2018 raamatuklubi on avatud! Sirje Kiin on valinud meile Tõnu Õnnepalu raamatu "Valede kataloog. Inglise aed", mida võime arutada sel suvel MÜs (18-25 august). Palun teatage Ingrid Sepp Jaenesele e-store poes, et soovite raamatut tellida, kui soovite osta Torontos. Muidu on raamat ka saadaval raamatupoodides Eestis. Head lugemist!
Rahvus Raamat kirjeldab:
Aga igaühel on mingi eesmärk. Kes tahab saada rikkaks, kes surra, kes leida armastuse, kes mingitki tööd, kes elab päevast päeva, sest küll iga päev muretseb ise enda eest. Võib-olla tuleb homme katastroof. Võib-olla õnnestub kellelgi lõpuks internet kokku lasta.
Võib-olla tuleb suur vihm või suur põud, suur külm või suur kuum, veeuputus või veepuudus. Aga mis me sinna teha saame? Täna peab reisija saama lennukisse, piloot oma kohale, stjuuardid ja stjuardessid on juba ametis, kakssada, kolmsada inimest on valmis tõusma taevasse, midagi eriti tundmata, mõeldes millelegi hoopis muule. DHL-i kuller peab leidma õige aadressi ja paki kätte andma, india mees, kes töötab meie küla postkontoris, peab lõunatunnini veel kaks tundi ootama. Poolakas Konrad peab lammutama ja ehitama, kuni õhtu kätte jõuab. Kuninganna peab valitsema, kuni jõuab surm.
Maailm peab kestma nii kaua, kuni Jumal temast ära tüdineb. Teist valikut pole. Kas kellelgi on?
Varasemad käsile võetud raamatud:
Kotkajärve Metsaülikooli raamatuklubi on avatud! Sirje Kiin on valinud meile Ilmar Taska raamatu Pobeda 1946, mida võime arutada sel suvel MÜs (19-26 august). Raamat on saadaval Toronto Eesti Maja kaupluses; nii raamat kui ka e-raamat on saadaval Eestis keskraamatukogus ja raamatupoodides ning kauplustes. Head lugemist!
Kirjutab Sirje Kiin:
Soovitatud romaaniks on filmimehe Ilmar Taska romaan "Pobeda 1946" (kirjastus Varrak 2016), mis põhineb 2014 ajakirja Loomingu preemia saanud novellil.
Pobeda tähendab vene keeles võitu, romaanis tähendab see nõukogude luksusautot Pobeda, millega KGBlane ringi sõidab.
See on teos okupeeritud N. Eestist ühe väikese poisi ja tema pereliikmete silmade läbi, kuidas KGB sekkub inimeste eraellu ja millised tagajärjed on sellel inimeste saatustele. Teos on võrreldav Sofi Oksaneni kuulsate minevikuromaanidega, mis on saanud palju rahvusvahelisi auhindu.
Soovitan ka lugeda Maarja Vaino arvustust Pobeda-romaanile: http://www.sirp.ee/s1.../c7-kirjandus/uksi-pobeda-vastu/
ALLIKI ARRO SOOVITAB LUGEMIST
Lingvistiline mets on sülem inspireerivaid ja ebaharilikke mõtteid eesti keelest, loodusest ja kultuurist. See on kosutav lugemine kõigile, kes otsivad vastust küsimusele, miks on Eesti maagiline paik. Raamatus on juttu seentest, putukatest, soome-ugrist, suitsusaunast, metsast, kultuuriteooriast, jalgrattasõidust ning päratust kosmiliste mõõtmetega kartulikonksust, mida veel ükski eestlane pole suutnud Munamäe küljest lahti kiskuda.
Mihkel Kunnus on raamatu kohta kirjutanud nii: "Ei mäletagi mõnda teist sellist raamatut, mis oleks kaasa toonud nii laiaspektrilise lugejaskonna nõnda üksmeelse kuid mitmehäälse tunnustuse. /.../ Kuigi tuumakam osa [raamatust] on vahest paras semiootika ja kultuuriteaduste kraadiõppuritele pureda, on Mikita osanud kirjutada nii humoorikalt ja lustlikult ning nõnda mitmekihiliselt, et nauditav on see ka vähesema haridustaustaga inimestele. Mikita räägib vonnegutliku muigega tõsistest (ja lausa süngetest) asjadest, ent teeb samal ajal eestlasele hella pai."
Loe lisaks ka Hasso Krulli arvustust "Lingvistilisele metsale" ajakirjas Vikerkaar.
* * * * *
Elin Toona. Into exile : a life story of war and peace.
Lakeshore Press, 2013.
It was September 1944 when seven-year-old Elin, her mother, and grandmother fled Estonia ahead of the advancing Soviet tanks and boarded a fishing boat full of refugees heading for Sweden. Instead of Sweden they ended up in war-torn Germany and from that day on their lives ceased to be normal in the civilized understanding of the word. In order to explain to the child why they were constantly on the move, grandmother told her they were like the Israelites, on the way to the Promised Land.
Three generations of Baltic refugees fled to the West and when the war was over, due to the decisions made at Yalta, they lost their countries and became lifelong exiles
This is Elin's story of the horrors of war through the eyes of a small child, followed by an even more confusing peacetime in class-conscious post-war England, where highly educated professionals became servants and were discouraged from "rising above their station," and teens, too old to take the 11+ examination, were denied further education for life. As the adult DP's struggled to regain their lost dignity, Elin struggled to find her own identity in the two worlds she inhabited, in which Estonia was rapidly becoming a myth.
After the Soviet Union collapsed and mother and grandmother were dead, Elin, now an adult, returned to Estonia to seek out that myth. Instead she found reality and a brand new country that had been undergoing its own struggle for survival after fifty years of Communism.
(Publisher’s summary)
* * * * *
Indrek Hargla. Apteeker Melchior ja Pirita Kägistaja.
Varrak, 2012
Tallinn, a.D. 1431. Apteeker Melchior valmistub saatma oma poega selliõpingutele Saksamaale, kui ta ootamatult palutakse Pirita kloostrisse, tarkade meeste konsiiliumisse. Üks saladuslik juhtum näib segavat valminud kloostri sisseõnnistamist ja selle lahendamiseks on kokku kutsutud kümme meest, kes kokku mõistavad seitsetteist keelt. Teel kloostri poole satub ta lume alt välja sulanud laiba otsa. See on tema esimene kokkupuutumine Pirita kägistaja ohvriga, mis ei jää sugugi viimaseks. Ja kui leitakse järgmine kägistatud kloostriasukas, vannutab abtiss Kandis püha Birgitta nimel Melchiorit, et see aitaks mõrtsuka paljastada. Uurimine viib Melchiori jahmatavate minevikumõistatusteni, mis ulatuvad aega, kui Pirita jõe suudmes valitsesid veel eesti soost ülikud. Ja siis veel kaugemale ajalukku, kuni ta hakkab lõpuks lähemale jõudma saladusele, mis on Piritaga kaasas käinud aegade algusest saadik. „Pirita kägistaja“ on neljas ajalooline kriminaalromaan Indrek Hargla apteeker Melchiori lugu.
* * * * *
Indrek Hargla. Süvahavva.
Varrak, 2013
Müstiline etnopõnevevik perekonnast, kes kolib päranduseks saadud talusse Põlvamaal ja avastab, et selle majaga on seotud kummalised saladused. Maja eelmine omanik on hukkunud saunas, kuid näib nagu oleks ta oma surma ette aimanud. Üks kohalik poisike on kadunud, hull mutike hoiatab pereema Kristit punase Vaigutaja eest ja sauna varemete alla on peidetud salapärane arvuti. Ja kui perekond tahab oma uue kodu ajaloo kohta rohkem teada saada, põrkuvad nad veidra vaikimise müüri taha. Samanimelise telesarja esimene hooaeg oli Kanal 2 eetris 2012. aasta sügisel. Romaan avab lähemalt mitmeid kaadri taha jäänud seoseid ja sündmusi ning süveneb põhjalikumalt Süvahavva talu mõistatusse ning ajaloosse. Indrek Hargla (s 1970) on Eesti tunnustatuim ulme- ja krimikirjanik. Ta on võitnud korduvalt Eesti ulmeauhinna Stalker ning pälvinud Tammsaare nimelise romaaniauhinna, Tuglase novellipreemia, Kultuurkapitali kirjanduspreemia ning Eduard Vilde kirjandusauhinna. Tema sulest on ilmunud üle kümne romaani ja jutukogu; populaarse Melchiorisarja raamatud on tänaseks tõlgitud ka soome, ungari ja prantsuse keelde. Ta on kirjutanud näidendi „Andromeeda saar” ning stsenaariumid telesarjadele „Alpimaja” ning „Süvahavva”.
* * * * *
ALLIKI ARRO VARASEMAD LUGEMISSOOVITUSED
KALEVIPOJA MÄLESTUSED
Autor: ENN VETEMAA
Armsad eesti vennad ja õed, teie Kalevipoeg tervitab teid Põrgust! Meil on siin parajasti õhtune aeg. Selleks korraks on toimetused toimetatud ja askeldused askeldatud; mis täna tegemata jäi, tuleb homse varna visata. Veel mõni hiline pillikääksatus lõikab videvikurahu katki – ei ole ju noortel inimestel kusagil voodissepugemisega ruttu –, aga kohe puhun ma oma sarvel öömärguannet ja Põrgu vajub rahulisse unne. Põrguväravas seisva Kalevipoja meenutusi maapealsest elust, kus ta kommenteerib eeposesse kirja pandud sündmusi ja tegelasi.
Raamat on saadaval laenutamiseks Tartu College Estonian Studies Library'st, 310 Bloor St. W, Toronto, Kanada, sissekäik Madison Avenuelt. Avatud teisipäeviti kell 11.00 - 17.00 ning neljapäeviti kell 11.00 - 13.00.
Raamatukogu ei ole suvel avatud. Lähemalt informatsiooni raamatukogu veebilehelt aadressil www.eesti.ca/library.
* * * * *
Sirje Kiin. Kas Ameerika on olemas? Kirjad Madisonist 2005-2009. Tammerraamat, 2011
Sirje Kiin: "Mul olid USA suhtes eelarvamused, nagu on ikka neil, kes seal käinud ega elanud pole. Ent viis aastat tagasi kohtusin inimesega, kellesse armusin. Mees on kümnendat põlve ameeriklane. 2007. aastal abiellusime ja rajasime uue kodu Madisonis, Lõuna-Dakotas. Avastasin teispool maakera uue ilma. Aga aluseks on armastuslugu, mis viis kokku eesti naise ja ameerika mehe.
Kirjutasin sõpradele Eestisse oma USA-elust kirju, valik neist on saanud raamatuks. Niisiis, see on minu Ameerika-avastamise raamat."
* * * * *
Sõda nähtamatu vaenlasega : Eesti Tshernobõli katastroofis. Helle Tiikmaa. Tänapäev, 2011.
* * * * *
Mister Fred. Ott, Urmas ja Fred Jüssi, Tallinn, SE&JS, 2009
* * * * *
Sillamäe passioon. Andrei Hvostov. Petrone Print, 2011 (Sari: Aja lood)