MÜ vägevad – Sirje Kiin
Eestlased Kanadas 21 Jun 2015 Lea KreininEWR
    Trüki   E-post   FB     
Kirjandusteadlane Sirje Kiin tutvustamist ei vaja. Tundliku sulega esseist ja publitsist Sirje kirjutab palju Eesti ühiskonna teemadel ning tihti ka "Eesti Elus". Tema kirjandusteaduslik monograafia Marie Underist kujunes Eestis bestselleriks, millest ilmus isegi kordustrükk. Sirje on Kotkajärve Metsaülikooli audoktor aastast 2012 ning elab praegu Lõuna-Dakotas, Madisonis.

Mitmendat korda tuled sel aastal metsaülikooli? Kas see kord tuleb kuidagi eriline?

Tulen Kotkajärve Metsaülikooli viiendat aastat järjest. Iga kord on seal eriline, aga sel aastal teeb minu jaoks MÜ nädala eriliseks veel see, et võtan kaasa oma kalakasvatajast poja Söreni Otepäält ja keskkoolis õppiva pojapoja Martini Tallinnast (pildil koos Sirjega). Nemad on omalt poolt lubanud kaasa tuua kimbu kaasaegsete eesti noorte slängisõnu.

Sinu tänavusel loengul on väga intrigeeriv teema - keelatud kirjandus. Millest seal täpsemalt räägid?
Arutlen, mis on keelatud kirjandus, millistel alustel on erinevatel aegadel kirjandust ära keelatud, miks ja milline oli keelatud kirjandus Eestis saksa ja nõukogude okupatsiooni ajal, mis juhtus keelatud kirjandusega ja mis juhtus inimestega, kes hoidsid, lugesid või levitasid keelatud kirjandust.
Toon näiteid keelatud või poolkeelatud kirjanduse olulistest teostest mitmetelt kirjanikelt. Küsin, kes oli Sirje Sinilind ja võib juhtuda, et paljastan ühe pikaaegse saladuse. Küsin, kas ka vabas Eestis on keelatud kirjandust? Kui jah, siis miks, mis põhimõtete ning seaduste alusel?

Sinu uurimus Marie Underist on olnud üliedukas. Mis sul hetkel käsil on?
Marie Underi biograafia on nüüdseks tõlgitud nii vene kui inglise keelde, viimane talv ja kevad kuluski just neid tõlkeid toimetades ja autoriseerides. Venekeelset tõlget rahastas eesti maksumaksja integratsioonifondi kaudu, ingliskeelse tõlke rahastamise eest kuulub suur tänu 75 üksikisikule ja 12 organisatsioonile /fondile kümnest riigist: Eesti, Rootsi, Soome, USA, Canada, Inglismaa, Saksamaa, Prantsusmaa, Austraalia, Šveits. Underi biograafia tõlkis inglise keelde Evi Evart, luuletõlked tegi Tiina Aleman Iannotti, mõlemad tõlkijad elavad New Yorgis. Venekeelse biograafia tõlkisid Igor Kotjuh ja Boris Tuch, luuletõlked tegi Marina Tervonen, nemad elavad Tallinnas.

Kui need tõlketeosed peatselt ilmuvad, on need mitme inimese mitme aasta suure töö viljad. Venekeelne biograafia peaks ilmuma sügisel Tartu Ülikooli kirjastusest, ingliskeelse kirjastuse valik seisab veel ees.

Olen mitu aastat kogunud ainestikku Ivar Ivaski biograafia kirjutamiseks, see nõuab aega, sest meie kirjanduse maailmamehe arhiivid ja kirjavahetused on laiali üle maailma. Küllap ma nad ükskord kokku saan ja joone alla tõmban. Metsaülikooli loengust kasvas välja artiklisari Juhan Viidingu eluloo kohta (ilmus mullu ajakirjas „Looming“). Minu Eesti kirjastaja soovib, et arendaksin ka selle uurimuse raamatuks.

Üle nädala kirjutan arvamusartikleid Eesti poliitikast ja kultuurist väliseesti lehtedele viies riigis, ka „Postimees“ avaldab neid. See on tasuta ühiskondlik töö, sest soovin oma artiklitega toetada väliseesti lehti, pean nende elushoidmist väga oluliseks: väliseesti kogukonnad kasvavad üle ilma ja nende identiteedi hoidmiseks on ajalehed eksistentsiaalselt tähtsad.
Suvel on käsil ka lilleaed Madisonis.

Kirjutad aktiivselt Eesti elust ja poliitikast. Kuidas võtaksid lühidalt kokku hetkeolukorra Eestis?
Olen Eesti üle õnnelik ja mures ühekorraga. Meil on läinud hästi, aga me ei ole viimastel aastatel teinud ära paljusid hädavajalikke reforme ja julgeid otsuseid, mis tagaksid, et meil läheks hästi ka tulevikus. Muresid on palju, aatelisi riigimehi-riiginaisi vähe - neist kirjutangi enamasti oma poliitilistes arvamusartiklites, ehkki tahaksin kirjutada hoopis eesti kultuuri rikkusest ja haruldasest mitmekesisusest.

Oled elanud mitmel maal. Mis on Sinu lemmikpaik maailmas?

Eks ikka seal, kus on inimese kodu. Armastuse väel on see minul praegu tillukeses ülikoolilinnas Madisonis, kõrge taevaga Lõuna-Dakotas, kus on talvel palju päikest, suvel aga ideaalsed golfiilmad ja ilusad järved, ning lilled kasvavad siin suureks ja lopsakaks nagu kapsapääd.
Aga igasugu igatsused ei lakka kunagi: Viljandi järv, mille ääres ja sees üles kasvasin, Käsmu meri ja männimets, mida sisemaa lapsena esmakordselt nägin ja kus hiljem olen viljakalt puhanud. Eesti- ja mereigatsust leevendab Käsmu meremuuseumi kaamera, kust vaatan tihti Eesti suveöö taevast.
 
    Trüki   E-post   FB     
16 Aug 2017 12:05
Toit, mida Briti kuningapere väljas süües tellida ei tohi PM
16 Aug 2017 11:57
Trad. Attack! Wednesday, August 16, 2017 8:30 PM
16 Aug 2017 09:45
Uus pusletükk? Franklini Arktika-ekspeditsiooni hukule leiti veel üks võimalik põhjus DELFI
16 Aug 2017 08:18
Galerii ja video: USA ründelennukid maandusid esmakordselt Kuressaare lennuväljal PM
15 Aug 2017 18:59
Eestlanna võitleb USAs raske haigusega
15 Aug 2017 10:52
Londoni börs nõudis sõna otseses mõttes ohvri
13 Aug 2017 21:59
Asepresident Mike Pence’i topeltmäng Postimees (1)
13 Aug 2017 14:56
Põhja-Koreas vangis olnud Kanada pastor saabus koju PM (1)
13 Aug 2017 10:52
Läti rahandusminister tänas eestlasi alkoralliga Läti majanduse turgutamise eest
13 Aug 2017 10:20
Rakvere Ööjooksul krõbistasid sportlased snäkiks kassitoitu
13 Aug 2017 10:05
Ivo Muru: Peatage see riik, ma väljun! (3)
13 Aug 2017 08:41
Lugeja: tormi kätte jäänud parvlaeval Arabella puhkes paanika, lained olid tohutud ja elud ohus
13 Aug 2017 08:35
Virginia osariigi rahutustes on hukkunud kolm inimest. Lisatud sündmuse video!
12 Aug 2017 18:55
Algas Kanada Maleva "Kolm Lõvi" laager Kotkajärvel
12 Aug 2017 16:53
Eesti: Torm lõpetas enneaegselt Arvamusfestivali ja tekitas korraliku kaose PM
12 Aug 2017 16:36
Jeroen Bult: rasked valikud Eesti ees PM
12 Aug 2017 11:35
Galerii: tugev äike liigub üle Eesti, saartel ja mandril paljud majapidamised vooluta
12 Aug 2017 08:53
Mart Helme: inimeste kõige pühamad tunded on seotud rahvuse, keele, kultuuri, kodumaa ja perekonnaga, sotsid on kõike seda hävitamas (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus