See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/motteid-uuest-eesti-majast/article33964
MÕTTEID UUEST EESTI MAJAST
03 Nov 2011 Jaan Lepp
Paar nädalat tagasi toimunud Toronto Eesti Maja avalikul koosolekul esitati Eesti Maja (EM) juhatuse tuleviku kavatsusi. See oli kolmas kord, kus juhatus suhtles eesti kogukonnaga, paludes rahva soovitusi, kuidas Toronto Eesti Majaga edasi minna. Need on olnud väga tervitatavad sündmused, kus iga kokkutulekuga on koorunud uusi ideid ja lähenemisi.

Nelja aasta jooksul kavandatud alternatiivid on leidnud kohandusi ja uusi lahendusi. Kuid üks on olnud järjepidev kõigil kokkutulekutel - soov jääda olemasolevale asukohale, teisisõnu 958 Broadview Avenuele. Iga koosolek on jõulisemalt esitanud soove mitte kolida praegusest asukohast ning leida lahendusi, mis hõlmavad olemasolevaid hooneid ja asukohta.

Kuigi meil on üks Toronto Eesti Maja, koosneb see kolmest iseseisvast hoonest. Vanimaks on algne koolimaja, mis on nüüdseks üle 100 a vana. Ostsime selle $101 000 eest. Kristallsaal on heaks näiteks sada aastat tagasi hinnatud koolimaja väärtustest. Klassiruumid olid tänapäevaga võrreldes kõrged, mis andis võimaluse kõrgemate akende kasutusteks. Kõrged aknad tagasid hea valgustuse terves ruumis õpilaste laudadel. Nii avaruse kui valguse vajadused on tänapäeval kõrvalised, sest nii õhujahutus kui heal tasemel valgustus annab paremad kasutusvõimalused kui saja-aastased ehitusväärtused.

Teiste hoonetena lisandusid suur saal, mis ehitati umbes 55 a ning uus fassaad 35 a eest. Nende kolme hoone eripäraks ja ka ehituste väärtuseks on, et kuigi hooned on omavahel ühendatud, on nad siiski kolm iseseisvat hoonet. Teisisõnu - meil on võimalus näit. vana koolimaja lammutada, ilma et peaksime tegema tugi-kohandusi nii suure saali kui fassaadi hoonetele. Ka annab see võimaluse astmeliseks ehituseks vastavalt laekuvatele summadele. Põhiliselt pea poolt olemasolevatest hoonetest saaks taaskasutada uues renoveeritud majas.

Ma ei usu, et juurdeehitusi tehti teadlikult tuleviku kohanduste kergendusteks, küll aga annab see sobiva ja kerge lahenduse EM laiendamiseks, samaaegselt kasutades olemasolevaid ruume. Võime tänulikud olla, sest suudame igat kolmest hoonest näiteks lammutada ja taasehitada tänapäevasteks, sealjuures kasutades uue ning kõrgema hoone eeliseid. Ka võimalike allesjäävate hoonete toestamine oleks vajaduse korral minimaalne, kui seda üldse vaja läheb.

Erinevad hoonete väärtused ilmnevad, kui vaatame praeguse EM korruseid. Meil on mitmeid „väiketreppe“, mis ühendavad eri hooneid. Samuti on meil „huvitavaid“ lahendusi koridoride ja WCde juures.

Pärast pikemat ja põhilist kaalumist esitati 19. okt koosolekul EM poolt kaks alternatiivi: „A“ ehitada uus hoone olemasolevale krundile pärast olemasolevate hoonete lammutamist ning „B“ osta koos lätlastega uus krunt olemasoleva Läti Maja (Eglington Ave E ja Credit Union Dr - ehk Bermondsey Rd lähedale), ehitades sinna uue hoone, mida koostöös lätlaste majaga saaks ühiselt kasutada. Pärast uue hoone valmimist olemasolev hoone müüa. Need kaks kava olid esitatud kui STAY AND DEVELOP 958 BROADVIEW ja BALTIC OPTION. Mõlema valiku omapäraks on, et ehitatakse uued hooned.

Koosolekul ei esitatud maksude ja kulude eelarvet, mis peaks hõlmama nii maakleriprotsendid kui riigilõivu puhaskasu suhtes. Kuna EM on aktsiaselts, tuleb müügi korral tasuda puhaskasult riigimakse. Need kaks lõivu lähenevad 30%-le. Kui EM müügist laekub näit. kasumina $3 000 000, siis otsesed kulud oleksid ~ $1 000 000 piirides. See on lisaraha, mida oleks ehk vaja korjata ja kokku panna.

Olemasolevate hoonete suhtes kaaluti EXTENSIVE RENOVATION ALTERNATIIVI. See ehk ei ole parim sõnastus, sest kasutades õigekeelsuste sõnaraamatuid, on sõnal „renovation“ näit. tähendused „make new again“, „make like new“, „restore to good condition“, „restore to better shape“, „repair“ ehk siis „rebuild“. Kõigi nende mõistete sisuks on kasutada olemasolevat hoonet ning seda kohandada vajadustele. Meie laudkond soovis, et uus EM peaks olema igati tänapäevane ja moodne - seega mitte kohandatud ega parandatud olemasoleva koolimaja variant. Ka annaks uus hoone võimaluse teenindamiseks vajalike tualettruumide paigutamist samale korrusele kasutatavate ruumidega.

Kuigi mul puuduvad koolimaja ruumide joonised, arvan et eelnevad klassiruumid olid umbes 25 x 30 jalga, ehk vana koolimaja ühe korruse pindala ulatub ~ 3000 ruutjalale. Praegu on vanast koolimajast kasutusel keldrikorrus ning kaks korrust, seega ~ 9 000 ruutjalga. Kuid piirkonnas oleks lubatud ehitada 6-korruseline hoone. Võin eksida, kuid arvan, et EM-l on täpsed andmed põrandapindade kohta ja oleksin tänulik kaasabi eest. Kui 6-korruseline hoone on saavutatav, on võimalik täiendada olemasolevat Toronto Eesti Maja nelja koolimaja pindaalase korrusega, teisisõnu ~12 000 ruutjalaga. Kuna see oleks tänapäevane uusehitus, oleks võimalik üürile anda enamus pindalast. Kui kasutada minu arvatavat pindalasid ja komitee poolt märgitud üüri $30.00 m2, laekuks üüridest ~ $350 000 aastas. Need summad oleksid meie rahvusliku tegevuse toetuseks.

Olen kindel, et EM Tulevikukomiteel on täpsemad ja õigemad andmed minu arvatavatest hinnangutest. Otsuste langetamistel on vajalik, et on olemas mingid eelarved nii kulude kui laekumiste suhtes. See omaks otsuse langetamisel suurt kaalu.

On ka võimalus näiteks suur saal ümber ehitada, kui selleks on soov ja vajadus. Küsimus on, kuidas säilitada autoparklat. Silmamõõduliselt usun, et parkla mahutab ~80 autot. Maa-aluse parkla ehitamine on kahjuks kallis - umbes $30 000 iga auto kohta - ehk umbes $2 500 000.

Eesti Majas ringi liikudes sattusin kuulama mõnede arutlusi. Nende jutust ilmnes vestlejate aastakümnete pikkune tagapõhi suurhoonete kavandamistel ja ehitustel. Esitati tugev poolehoid lammutada vana koolimaja ning see asendada uuega.

Pärast koosolekut pöördusin arhitekt Guido Laikve poole, et teada saada, millest juttu oli. Nagu selgus - taskust tuli ilmsiks EM arhitektuuriline võimalik lahendus: lammutada vana koolimaja ja asemele ehitada tänapäevane kõrghoone. See vajaks täielikku uut hoonet vundamendist peale, sest vana koolimaja pole küllalt tugeva alusmüüriga, et kanda mitmekorruselist hoonet. Ka on vajalik, et uus hoone oleks tuletõrjenõuetele vastav, minu teada on vana koolimaja põrandad ja siseehitused puuraamistikul. Võin siin eksida, kuid EM suudab seda kergelt kohandada.

Üheks heaks omapäraks samm-sammuliste ehituse juures on, et kuigi asendame koolimaja hoone, jäävad algselt täisajaliselt kasutusse nii fassaadhoone kui suur saal. Tulevikus on võimalik ka need välja vahetada ehk täiendada, kui selleks tekib vajadus. Kindlasti annab see aga praegu suure majandusliku hüvituse, sest praeguseid saali- ja fassaadihooneid ei ole vaja asendada. Sellega säästame nii raha kui tööjõudu.

Järgmises kirjutises puudutan lätlastega koostöö küsimust ja astmelise ehituse hüvesid. Peame meeles, et meil on kogemusi nii astmeliste ehituste (Ehatare) kui lätlastega ühishoone kasutamisel (Vana Andrese kirik). Vahepeal ehk võib loota infot nii arhitekt Guido Laikve lahendustest kui ehituste rahastamistest.

Oleme teadlikud, et Toronto Eesti Majal on teatud osas kaks „peremeest“ - esiteks aktsionärid, kes omavad EM ning ka meie ühiskond, kellel on kaasarääkimise õigus, sest need kaks on, kes tulevikus EM kasutavad. Nende kahe vajaduse rahuldamine nõuab suurt panust ja ettevalmistust.
Märkmed: