Mõtteid Nõo kiriku meesansambli külaskäigust Torontosse
Kultuur 28 Jul 2006 Aino MüllerbeckEWR
    Trüki   E-post   FB     
Aeg lendab! Kevadisest aprillist on saanud suviselt kuum juulikuu. Kuid unustusse ei ole vajunud Nõo ansambli esinemised Torontos. Nautisime nende harmooniliselt kokkusulavat laulu. On ju ansambel peaaegu professionaalsel tasemel, nagu oli nimetatud neid tutvustavas kirjutises. Kuid see ansambel pakkus meile veel palju muud peale nauditava laulu.

Bibliograafia Klubi poolt korraldatud üritus „Muusikas ja sõnas“ 25. apr. 2006 Tartu College’is oli omaette elamus. Ansambli liikmed esinesid peale laulu veel sõnaliste ettekannetega, mis osutus tõendiks ansambli mitmekesisest ja kõrgetasemelisest tagapõhjast. Nõo meesansambli Torontosse kutsuja ja nende reisi korraldaja, ansambli liige õp. Mart Jaanson kõneles muusikalisest haridusest Eestis ja eesti muusika ajaloost, tuues esile tavakuulajatele seni vähetuntud asjaolusid, näit. Lääne- ja Ida-Euroopa muusika traditsioonide kokkupuuted Eestis ja selle mõju uuema eesti muusika arengule. Teine ansambli liige, Tartu Observatooriumi direktor dr. Laurits Leedjärv elustas ja rikastas me teadmisi sellest kuulsast asutusest, mis äsja sai suure tähelepanu osaliseks maailma foorumil kuulsa täheteadlase F.G.W. Struve tegutsemise tõttu selles ajaloolises observatooriumis. Temale pühendatud mälestusmärk on kantud maailma kultuuripärandite nimekirja.

Miks tõsta esile peale laulude sõnalisi ettekandeid? Aga just sellepärast, et rõhutada, kui tähtis on Kodu-Eesti ja Välis-Eesti suhtlemine kõigis valdkondades. Et me ansambli liikmeid palusime sõnaliste ettekannetega esinema, oli ehk neilegi väikeseks tunnustusavalduseks. Meie, väliseestlased saime aga veel enam sellest, saime teadmisi ja värskendust eesti kultuuripärandi varasalvest ja tänapäeva Eesti arenguteedest.

Üheks oluliseks nähtuseks Nõo kiriku meesansambli juures tuleb pidada fakti, et selles laulsid koos kolm põlvkonda: vanaisa, isa ja poeg. Palju on kõneldud generatsioonidevahelistest pingetest, mittemõistmisest, konfliktidest. Küllap need on suuremad Välis-Eestis, kus põlvkond, kes saabus siia põgenikena Eestist 1940-ndail aastail, pidi üles kasvatama oma järglased täiesti uues keele- ja kultuurimiljöös. Kahtlemata on see jätnud sügavad jäljed. Oma silmadega näha ja kõrvadega kuulda kolme põlvkonda eestlasi koos musitseerimas, laulmas eesti keeles ja meeles — see oli eriline, lootusrikas ja harras.

Pärastlõuna muusikas ja sõnas oli liigutav, andis nõnda palju südamele, meeltele ja mõistusele, võibolla andis tuge vanasõnale „Käbi ei kuku kännust kaugele“. Annaks Taevaisa, et see nii oleks eesti rahva ja riigi kestmiseks üle aegade. Veelkord südamest aitäh nende kaunite muusikaliste, sõnaliste ja vaimsete kinkide eest, mis te meile jagasite, armsad Nõo kiriku meesansambli liikmed.

Nagu juba nimetatud, korraldas ansambli tuleku Torontosse Kanada praostkonna vikaarõpetaja Mart Jaanson. Oleme talle väga tänulikud. See tõsiasi kergitab üles me abiõpetajate, nüüdseks vikaarõpetajate viibimise Torontos. Seni on neid Eestist saabunuid olnud seitse, alates esimese õpetaja Jaan Nugaga a. 1999. Kõik nad on palju andnud Kodu- ja Välis-Eesti suhete arendamisele ja eesti usuelu ja kultuuri rikastamisele siin. See teema nõuab omaette käsitlemist. Siinkohal vaid suur tänu mõtte algatajale õp. dr. Andres Taulile ja Peetri kogudusele Torontos.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus