www.DELFI.ee Läti ühiskonnateadlased kulutasid pea üheksa kuud, et saada aru, kuidas näeb välja kurikuulus „Moskva käsi” ning kui kaugele see ka võib ulatuda.
Nüüd on nende analüüside tulemused ka avalikkuse ette toodud, kirjutavad Telegraf ja NovoNews.
Uurijate peamiseks järelduseks on: kui poleks Venemaa mõju, kulgeksid rahvuste integreerimise protsessid Lätis palju edukamalt.
Uurimisprojektist „Välisriikide mõju rahvuste integratsioonile Lätis” võtsid osa ajaloolane Ainar Lehris, politoloogid Andis Kudors ja Ivar Indans. Uurides ühe või teise riigi mõju ulatust ja selle tulemusi Lätile, jõudsid eksperdid järeldusele, et just Venemaa takistab edukat ühiskonna integratsiooni.
Lääs avaldab uurijate arvates lätimaalaste ühteliitmisel positiivset mõju, pakkudes nii märgatavat majanduslikku kui moraalset toetust. 6 aasta jooksul on 10 riiki (USA, Suurbritannia jt) investeerinud erinevatesse Läti integratsioonprogrammidesse 7 miljonit dollarit.
„Lääs mitte ainult ei kritiseeri Lätit (aeglase naturaliseerimise tempo jms eest), vaid püüab ka aidata. Seejuures on oluline, et rahvusvahelise toetuse kontekstis ei osale Venemaa, mis intepreteerib integratsiooniprotsesse teisiti kui Lääs,” arvab politoloog Kudors.
Eksperdi arvates on ametliku Moskva üheks meetodiks oma kaasmaalaste toetamise poliitika teostamine. „Selle poliitika kujundamise ning elluviimisega tegeleb lai ring Vene Föderatsiooni spetsialiste — ametnikud, politoloogid, sotsioloogid, teadlased ja kultuuritegelased, riigi kontrollitud äristruktuuride juhtkond,” väidab uuringu autor. Samas tõdetakse, et välismaal elavat diasporaad ei toeta ainult Venemaa. Samasugust tähelepanu oma kaasmaalastele osutavad ka Hiina, Iisrael, Ungari… Kuid Moskvameelne propaganda kõlab ekspertide arvates juba liiga pealetükkivalt. „Läti puhul on tähtis teada, millised eesmärke Venemaa oma kaasmaalastega Lätis silmas peab,” märgib Kudors.
Et mitte ainult tühje sõnu teha, toovad eksperdid ka statistilisi näiteid. Sotsioloogilise küsitluse käigus tunnistas suurem osa vene keelt kõnelevatest respondentidest, et eelistavad vene telekanaleid. Seejuures inimesed mitte ainult ei vaata, vaid ka usaldavad nähtut ning see on ühiskonnateadlaste arvates ähvardav signaal.
Mõjuka rahvusvahelise organisatsiooni „Piirideta reporterid” hinnangul on Venemaa sõnavabaduselt 168 riigi seas 147. kohal (Läti aga kahekümne esimese seas). 36,1% Läti venekeelsetest elanikest kinnitab, et eelkõige usaldavad nad Pervõi Baltiski Kanal’i. Järgnevad RTR Planeta, TV Tsentr ja NTV-Mir.
Eksperdid ei varja oma muret. „Kõik need meediakanalid on Kremli mõju all,” rääkis Kudors.
