Küünlapäev on küll juba seljataga, kuid toredaid meenutusi akadeemiliste naisorganisatsioonide tänavuaastasest pidustusest Tartu College’is tasub teistegagi jagada. Talve kohta ebatavaliselt soe ja päikesepaisteline pühapäev meelitas välja hulga rahvast, kes justkui muistseid kombeid jälgides jätnud mehed koju majapidamistöid tegema ja ise punet rüüpama ning juttu ajama läinud. Viimast on ka mokalaada pidamiseks nimetatud, mis äraseletatult tähendab loomulikult põhjalikku ja arukat maailmaküsimuste lahtiharutamist. Sel korral võeti vaatluse alla läbi sajandite kõneainet pakkuv moeteema.
Enne, kui asja kallale asuti, andis presideeriva korp! Filiae Patriae abiesimees vil!Merli Tamtik lühikese ülevaate veebruarikuise tähtpäeva tavadest. Lisaks ülalnimetatud naiste kokkusaamisele tasub silma peal hoida ilmal. Just nüüd murtakse talve selgroog ning võib hakata kevadet ootama. Kui Põhja-Ameerikas jälgitakse küünlapäeval põnevusega groundhogi ehk maakeeli metsümiseja varjumängu, siis meie vanarahva tarkuse järgi pidi küünlapäeva selge ilm ette kuulutama head suve, sula aga tähendama külma kevadet. Kui palju on asjas tõtt, võib igaüks õige pea ise näha. Muidugi ei saa märkimata jätta, et just küünlapäeval valmistatud küünlad põlevad eriti eredalt ja kaunilt.
Moe teemal võttis jutulõnga üles hambaravi spetsialistina tuntud dr Maret Truuvert ENÜSist, kes kõneles ennesõjaaegsetest kleitidest ja juuksemoodidest. Illustratsiooniks pildid üle 80 aasta tagasi Eestis välja antud naisteajakirjade lehekülgedelt. Toredad olid fotod pruudikleitidest, kus tavapärase valge kõrval üks pruut oma peigmehe kõrval lausa rahvariietes. Ega igaüks pääsenudki niisama lihtsalt ajakirja ilustama. Enamasti oldi ikka ühiskonnas tuntud isikute tütred või abikaasad.
Kohustuslikult lokkis ja soengusse seatud juuksed saavutati vahel päris lihtsate meetoditega, mis hädakorral nüüdki võiks kasuks tulla. Nagu näiteks rullis ajalehepaber nööriga, mille ümber siis ööseks juuksed keerati. Tänapäeva noored ehk ei oska sellisest nipist midagi arvata, sest praegusel ajal hinnatakse rohkem sirgeid salkusid, kuid omal ajal ei saanud moest maha jääda ning hädaga leiti nutikaid lahendusi. Tegelikult tuletas see ajalehepaber mulle meelde lapsepõlve, kui ema suvemajas nappides oludes täpselt samal viisil end linnaminekuks sättis. Isegi mina sain endale siis vahel samamoodi põnevad lokid juustesse. Öösel oli tõesti päris mugav ajalehest juukserullidega magada, nagu Maret Truuvertki oskas kinnitada.
Piiratud võimalused sõja ajal tähendavad tihtipeale ka naistemoes suurt muudatust. Kleidiservad liiguvad kanga puudusel vaikselt ülespoole. Kui ka kingatehased mõtlevad peamiselt vaid sõdurisaabaste valmistamisele, peavad osavad naised sellelegi probleemile lahenduse leidma. Puust taldadele kinnitati riidest pealsed ning nõnda sai õrnemgi sugu tänavale kõndima.
Toredale ülevaatele järgnes lõbus moeetendus, mille valmistas ette korp! Amicitia. Eks igaühel (naistel vast rohkem) tuleb ette juhuseid, kui kapi uks lahti lüüakse ning kurvalt tõdetakse, et mitte midagi pole selga panna. Muidugi võib mõnda rõivapoodi kiirustada ja moenõustaja käest abi küsida, kuid kes annaks head nõu, mida mitte kanda, eriti tänapäevases poliitiliselt korrektses õhkkonnas.
Amicadest eksperdid demonstreerisid näitlikult, kuidas panka pole mõtet külastada suusamütsis, milles ainult kolm auku silmade ja nina jaoks… või osaleda vabariigi aastapäeva aktusel lühikeses rahvariide-miniseelikus, mille alt piiluvad välja sukapaelad punaste sukkadega… või hoopistükkis noormehega esimesele kohtamisele minnes kanda valget pruudikleiti ja loori. Kirurgile ei sobi valge kitli kõrval kaasas kanda suurt saagi ja lennuki peale tõtates võiks kõik metallist kaunistused, nagu näiteks ketid, kruvikeerajad, käerauad ja ehk ka relvad, siiski koju jätta. Kui nüüd lugejal tekkis küsimusi, kuidas lahendada dilemma, mida täpselt selga ei tohiks panna, siis usun, et korp! Amicitia esindajatel poleks midagi nõuannete jagamise vastu.
Pärast lühikest vaheaega, mille ajal sai kohvi kõrvale maitsta Ülle Veltmanni ja tema abiliste valmistatud maitsvaid koogikesi ja šokolaadimaasikaid, valgustas vil!Merike Sillamaa korp! Indlast Coco Chaneli elu ja loomingut. Chanel oli 20. saj üheks kõige innovatiivsemaks ja tähtsamaks moeloojaks. Usun, et igal naisel on kapis vähemalt üks väike must kleit. Tema oli see, kes andis mustale värvile teise tähenduse leinarõiva kõrval. Rohkesti maitsekaid ehteid ja kaunistusi, ning igast lihtsast riideesemest võib saada kunstiteos. Kuigi ta kuulsus sõja ajal seoses suhetega sakslastega kahanes, on eriti tähelepanuväärne, et Coco Chanel suutis vanemas eas uuesti moemaailma esirinda tulla. Tema loodud moemaja looming figureerib tänaselgi päeval väga olulisel kohal.
Kokkusaamise lõpetas teine vahva etteaste korp! Filiae Patriae’lt. “Kuldse Nõela kaunitarid”, mille nimi tuletatud Eestis moekunstnikele omistatava auhinna põhjal, demonstreerisid Eesti moeloojate loomingut. Üheks tuntumaks moekunstnikuks Eestis on kindlasti Ivo Nikkolo, kelle elegantsed rõivad Tartu College’i moelavalgi domineerisid. Lisaks käsitööpoes pakutavad kaunid etnokomplektid, mida võiks uhkusega kanda ükskõik millisel üritusel. Kui kunagi vaesemal ajal sai Eestisse sugulastele riideesemeid saadetud, siis nüüd tasub esiisade maale külla minnes kohvrisse küllalt ruumi jätta, et sealt moekaid rõivaid kaasa tuua, mis kanadalaste käest tavaliselt kuhjaga komplimente teenivad. Pole ka ime, sest Eesti disainerid oskavad naise kaunidust läbi rõivaste veelgi rohkem esile tuua. Kindlasti ei saa mainimata jätta, et Toronto Kuldse Nõela kaunitarid ei jäänud sugugi maha eestlastest supermodellidest Carmen Kassist ja Karmen Pedarust.
Moed nähtud, mokalaat peetud, isegi väikeselt moelaadalt läbi astutud, kus võis vabalt vanade kommete järgi rõivaid vahetada või kui vahetuseks midagi kaasas polnud, ka rahakotirauad lahti teha, ja oligi aeg otsi kokku tõmmata. Peakorraldaja, presideeriva Korp! Filiae Patriae esimees vil!Mari Ann Tammark jagas veel kiidusõnu oma paremale käele vil!-le Merli Tamtikule, Ellen Valterile ja Annike Andre-Barrettile, Kultuuripärandi klubile, A.K.E.N.ile, Ülle Veltmannile, kõigile abilistele, esinejatele, modellidele ning selge häälega teadustajale vil!Anneli Andre-Barrettile.
Ja kui koju jäänud meeshinged ehk skeptiliselt kahtlesid, kas äkki naised koos niisama tühjast-tähjast ei lobisenud, siis tasus kaasa võtta meie endi Audrey Hepburni ehk Maret Truuverti vanadest ajakirjadest leitud õpetussõnad, mis nii naiste kui meeste kohta käivad: “Söödud kook jääb teile suhu mõneks sekundiks, teie kõhtu mõneks tunniks, kuid mõjutab teie puusade joont kogu eluks!”
