Mitte miski ei kahjusta Euroopa Liidu majandust rohkem kui vilets kaubandus FBst EST, ENG

Rahvusvahelised uudised | 07 Jan 2015 | EWR

Vahur Luhtsalu FB

Mitte miski ei kahjusta Euroopa Liidu majandust rohkem kui vilets kaubandus nähtub juuresolevast artiklist ja sellisel puhul on õigus küsida - kas sanktsioonid mis on mõeldud Venemaad põlvili suruma ei löö viimaks jalust Euroopat ennast?
http://www.sott.net/article/29...
Vilets kaubandus kahjustab ka Eestit. Olgem ausad - Hiina, Euroopa ja USA kaupadest küllastunud EL turul, kus tarbijausaldus on madalal, ei vaja keegi Eesti kaupu või kui, siis väga erilistes niššides, mis meie majanduse tervikpilti väga palju ei mõjuta. Kui aga Eesti väikeettevõtjal (EL mõistes on enamik meie ettevõtjatest väiketegijad) õnnestubki usaldus võita ja jalg ukse vahele saada, siis müügitehingud tehakse hindadega, mis siinset tootjat vaevu-vaevu rahuldab, kuid midagi pole parata. Kui aga leitakse keegi kes antud kaupa odavamalt tarnib, siis pole pikka pidu ka Eesti tootjal, sest äri on äri - odavalt ostetakse, kallilt müüakse. Selline olukord ei võimalda ka Eestis töötajate palku oluliselt tõsta ja nii muutub elatustaseme parandamine, Euroopa viiele jõukamale riigile kindlalt järgironimine järjest problemaatiliseks. See toob omakorda kaasa illusioonide purunemise ning Eesti tööjõu väljarände parema elu lootuses lähinaabrusse ja kaugemale. Millisest riigi arengust me sellisel juhul räägime? 2008. a. lõpus USA-st alguse saanud finantskriis kasvas EL-is mõned aastad hiljem majanduskriisiks (mõjutades enim Kreekat, Eestit, Lätit, Iirimaad, Hispaaniat, Ungarit, Portugali, Itaaliat ning vähemal määral ka teisi liikmesriike) ja Euro-ala finantskriisiks. Nüüd mil EL on saanud USA partneriks Venemaa vastaste kaubandussanktsioonide läbiviimisel, on karta EL väikeste ja keskmiste ettevõtete tegutsemisaktiivsuse vaibumist (nemad aga suudavad kõige enam töökohti luua). Tulemusena suureneb tööpuudus ning süvenevad sotsiaalsed pinged (hetkel elab Euroopa Liidus vaesusriskis ca 120 miljonit inimest ehk iga 4. eurooplane). Praegu käib mäng selle peale kellel kõige varem närvid üles ütlevad. EL-il ja Venemaal tuleb mingisugune lahendus tänasele seisule leida veel enne kevadet, sest märgid näitavad et sotsiaalne olukord Euroopas muutub järjest ettearvamatuks ja plahvatusohtlikumaks.

Rahvusvahelised uudised

Ivermektiini kasutamine COVID-19 ravis (1)