Virolaisilla ei ole suomen kielessä kunnollista kutsumanimeä, pilkkanimestä puhumattakaan.
Pyysimme siksi lukijoilta ehdotuksia, ja niitä tulikin satoja.
Ohessa ovat äänestykseen valitut kolmekymmentä ehdotusta.
Virolaisten lempinimi julkistetaan toukokuun Kuukausiliitteessä.
Artikkeli Helsingin Sanomat: http://www.hs.fi/kuukausiliite...
Naabrite tögamine või alandamine? Helsingin Sanomat otsib eestlastele hüüdnimesid
www.DELFI.ee
04. aprill 2015
Helsinki-12 Helsinki-12
Soome ja Põhjamaade suurim ajaleht Helsingin Sanomat uuris soomlastelt, kuidas nad oma lõunanaabreid, eestlasi, kõnekeeles kutsuvad.
Leht kirjutab, et soomlastel pole eestlaste jaoks korralikku hüüdnime. Seetõttu tehtigi lugejatele ülekutse anda lõunanaabritele hüüdnimi ning sellepele tuli sadu nimevariante. Neist parim valitakse välja ning see tehakse teatavaks maikuus.
Kõige populaarsem hüüdnimi eestlaste kohta on eestit. Sagedasti kasutatakse eestlaste kohta ka hüüdnime kalevipojat ehk kalevipojad ja kalevit ehk kalevid.
Pakutavate nimevariantide seas on ka bemmid (automargi BMW järgi, miile eestlased ostvat kohe, kui piisavalt raha saavad). Osa soomlasi nimetab eestlasi lõunaespoolasteks (linna Espoo järgi) ning osa peab eestlasi metsavendadeks.
Selgub, et soomlased kutsuvad meid ka kartuliteks. See nimi on säilinud keeluajast, mil Eestis aeti kartulitest samakat. Veel nimetatakse eestlasi kuraditeks ja kroonideks, ninasarvikuteks ja vatipüksteks (sest ehitajad kannavad neid). Natuke kummalisena võib tunduda eestlaste nimetamine metssigadeks (sest meie kutsume soomlasi põtradeks), veerandvenelasteks (varttiryssät) või viirusteks (virus - pooleldi eestlane, pooleldi venelane). Mõni soomlane kasutab eestlaste kohta sõna Raivot (juveeliröövel Raivo Roosna järgi), mõni aga redis (nõukogude aja jäänuk - pealt punane).
Kummalistena tunduvad ka pakutavad hüüdnimed jänesed, mis viitavat sellele, et eestlased ei julgenud omala ajal sõtta astuda või valged (sest viin on valge).
