Mis on saanud Põhja-Ameerika Balti Spordiliidust? (1)
Sport | 13 May 2005  | Kaire TensudaEWR
Selle organisatsiooni asutamisest möödub tänavu 50 aastat, kuid nagu ütleb eluaegne spordientusiast ja ujumise eestseisja Mai Kreem, on selle tegevus viimastel aastakümnetel suuresti vähenenud — laiahaardeliselt tegutsevad veel peamiselt leedulased; eestlastel püsib vaid kaks ala, laskmine ja ujumine. Kuna juubeli puhul on sobilik heita pilk selle suure spordiorganisatsiooni tegevusse, räägibki Mai Kreem selle asutamisest ja aktiivsest tegevusest, mis kestis umbes kolm aastakümmet.

Asutati see 1955.a. Clevelandis leedulaste poolt, eesotsas oli Arvidas Bielskus, kes tegutseb spordi organiseerimise vallas tänapäevani. Eestlastest on olnud aktiivsete juhtide seas Erich Roodus, Arvi Raudoja, Helmut Jaaguste, Arvo Oiling, Mai Kreem jmt.

Nagu nimi ütleb, koondas see ühendus kõiki kolme balti rahvast üle terve Põhja-Ameerika ja tegevus toimus kõikjal, kus nende rahvuste esindajaid leidus. Ühtlasi aitas see ka rahvustunnet hoida, kuna noorte seas oli loomulik, et tehti sporti ja just ühiselt, organisatsiooni raames.

Mõned kõrgpunktid: 1961 suurvõistlus Clevelandis; 1962 I Balti Olümpiaad Jõekäärul; 1963 suurvõistlus Clevelandis; 1964 II Balti Olümpiaad Clevelandis; edasi toimusid need igal aastal erinevates Põhja-Ameerika paikades (enamasti Torontos ja Clevelandis). Esto 1972 ajal Torontos toimusid suured eestlaste võistlused. Alati olid esindatud kõik alad: võrk- ja korvpall, kergejõustik, ujumine, tennis jm. Võistlejaid jätkus kõikidele aladele, väga hea koostöö oli Spordiselts Kaleviga. Väga populaarne eestlaste seas oli ka suusatamine.

1980 ja 1984 peeti Torontos Etobicoke’s Vabaolümpiaade — aastail, mil toimusid suured olümpiamängud Moskvas ja Los Angeles’es, millest aga teatavasti balti rahvad oma lippude all osa võtta ei saanud. Lisaks baltlastele osales nendel n-ö protestiolümpiamängudel ka ukrainlasi ja armeenlasi.

Võistlusi toimus edaspidigi, kuid alates sellest ajast hakkas spordiliidu tegevus tasapisi soiku jääma. Üks vähestest aladest, mis veel eestlaste seas organiseeritult liidu raames püsinud, on ujumine. Mai Kreem nimetab tublisid spordiperekondi nagu Aruvald, Tiidus, Luiker ja Kreem-King, kes siiski ujumisele truuks jäänud ja on võistlustel pea alati esindatud. Järgmised balti ujumisvõistlused toimuvad 1. oktoobril, kuhu oodatakse rohkearvulist osavõttu.

Tublimaid naissportlasi läbi aegade: Viiu Kreem, Anu Randlepp, õed Laanisted, õed Kaurid, õed Komendantid, Vivian Pallandi, õed Metsalad, Valia Reinsalu, Kai Heinar jpt. Meestest olid edukamad Ergas Leps, Tarmo Leps, Peeter Musting, Jaan Laaniste, vennad Raudojad jpt.

Ujumisvõistlustel osales alati üle 100 ujuja, neist üks tuntumaid osalejaid kuni viimase ajani Sean Sepulis.


Põhjustena, miks spordiliit ei püsi enam samal tasemel kui oma hiilgeaegadel, nimetab Mai Kreem sama asja mis kimbutab paljusid teisigi siinseid organisatsioone: vanad tegijad on lahkunud ja noored laiali valgunud, neil on teised huvialad või siis sporditakse oma kodulähedastes klubides, mitte enam rahvustena organiseeritult.

Nagu Mai Kreem räägib, võttis ta veel hiljuti ühendust Clevelandiga ning selgus, et seal tegutsevad leedulased ikka agaralt spordivallas edasi ja kutsusid eestlasigi kaasa lööma, aga paraku pole eriti sellest huvitatuid.


 

Viimased kommentaarid

Kommentaarid on kirjutatud EWR lugejate poolt. Nende sisu ei pruugi ühtida EWR toimetuse seisukohtadega.
Raimond Pals16 May 2005 14:16
Palun saatke mulle pr.Mai Kreemi
posti ja e-mail aadress
tänan

Loe kõiki kommentaare (1)

Sport