Soviet Deportations in Estonia: Impact and Legacy. Filiae Patriae Sorority, 2007. 218 lk.

Vaatluse all oleva teose sünd sai teoks tänu korp! Filiae Patriae poolt organiseeritud küüditamisteemalisele konverentsile, mis leidis aset Tartus aastal 2002. Kaks aastat hiljem anti välja raamatu eestikeelne versioon pealkirja all „Eestlaste küüditamine: Mineviku varjud tänases päevas. Hiljem kerkis üles mõte, et eesti rahva lähiajalugu tuleks tutvustada laiemale publikule, milleks mainitud teose ingliskeelne tõlge tohiks olla igati sobiv. Tõlketöö viisid läbi kolm eesti haritlast: Alliki Arro, Madli Puhvel ja Lilian Puust.

Eessõna on kirjutanud ajalooprofessor Toivo Raun, kes märgib, et mineviku valusate episoodide lahkamisel on teraapiline toime mitte ainult üksikisikuile, vaid ka rahvastele. Kuigi enamus eestlastest olid küüditamiste ohvrid, ei tohi unustada, et nende hulgas leidus ka küüditamistes aktiivselt osalenuid. Olgu minevikusündmuste vaatlemine kuitahes valuline, ei pääse sellest mööda, kui soovitakse kindlustada, et sedalaadi sündmused enam iial ei korduks.

Raamat on jagatud kahte ossa. Esimese osa moodustavad neli teaduslikku artiklit, milles vaadeldakse küüditamisi eri aspektidest. Tartu Ülikooli arhiivinduse vanemteadur Aigi Rahi-Tamm annab üksikasjalise ülevaate eestlaste 1940. aasta kogemusist ja nõukogude brutaalsest survest läänepoolseile, Nõukogude Liiduga hiljem vägivaldselt liidetud piiririikidele. Rahvusvahelise õiguse dotsent Lauri Mälksoo vaatleb olukorda oma eriala seisukohalt. Kas on õige ja sobiv Balti riikides toimunu puhul kasutada genotsiidi nimetust? Ajaloolane Mart Laar seostab 1949. aasta küüditamist metsavendlusega, mis selleks ajaks oli juba liialt nõrgenenud, et küüditamisi takistada. Vastupanuvaim elas aga edasi ja selle mõju oli tunda mitme järgneva dekaadi vältel. Poliitteaduste emeriitprofessor Rein Taagepera vaatleb küüditamisi ja kolhoseerimist läbi läänemaailma silmade. Mida ja kui palju need teadsid, kui palju võinuksid teada ja kuivõrd nad sellest hoolisid.

Teise osa moodustavad viie eestlase isiklikud läbielamised. Kõik viis, kolm naist ja kaks meest, on õppinud Tartu Ülikoolis, võtsid aktiivselt osa üliõpilasorganisatsioonide tegevusest ja küüditati 1941. aastal. Nad jutustavad nii endi katsumustest Siberis kui kohanemisraskustest sealt naasnuna kodumaal, üritades end uuesti igapäevasesse ellu lülitada.
Pehmeköiteline raamat on trükitud heal paberil ja sisaldab palju kvaliteetset fotomaterjali. Eestlaste saatuse tutvustamiseks kahtlemata väärtuslik teos.

Märkmed: