Milton Friedmani nimelise auhinna kolmas laureaat: Mart Laar
09 Jun 2006 EE
TOOMAS MERILO
Neljapäeval, 18. mail anti Chicago Drake hotellis Eesti kahekordsele ekspeaministrile Mart Laarile üle ülimainekas Milton Friedmani nimeline vabaduse edendamise auhind. (Milton Friedman Prize for Advancing Liberty).
EÜS-i esimees Enn Varrik õnnitlemas Mart Laari seltsivendade poolt.
Üleantav auhinnaraha ($500.000 US) tuleb CATO Instituudilt, mis on libertaarse suundumusega ning mida finantseeritakse liikmete, erafondide, ja -firmade ressurssidest, mitte USA riigi rahadest, ütlevad organisaatorid. Auhind on tunnustuseks Eesti riigi kiirele majanduslikule arengule, mille põhiteguriks peeti Laari valitsuse liberaalset majanduspoliitikat.
Auhind antakse välja iga kahe aasta tagant. Mart Laar on kolmas laureaat ning sealjuures esimene, kes ei ole majandusteadlane. Lisaks Laarile on selle auhinna pälvinud veel Peter Bauer (2002) ja Hernando de Soto (2004).
Kuna Mart Laar on Eesti Üliõpilaste Seltsi (EÜS) silmapaistvamaid liikmeid, otsustas EÜS-i Toronto koondus saata tseremooniale kolm esindajat: esimees Enn Varriku, vanamees Andres Lindvere ning eksesimees Toomas Merilo.
Balliruumis, kus toimus „black tie” üritus, oli 42 laudkonda, seega umbes 400 osalejat. Teadustaja tervitas esmalt külalisi ning hiigelekraanile projekteeriti 93-aastane Milton Friedman, kes vabandas, et isiklikult ei suutnud kohal olla. Oma viie-minutilises kõnes kiitis Friedman Laari, tema valitsust ning Eesti riiki. Siis ilmus ekraanile USA eksvälisminister ja erukindral Colin Powell, kes Laari kiitis nimepidi nagu vana sõpra. Peakõneleja, Pulitzeri auhinna laureaat George F. Will pidas humoorika, sõnaosava ja tabava vabadusele pühendatud kõne.
Toomas Merilo (vas.), Mart Laar ja Andres Lindvere Chicagos Drake Hotellis auhinna üleandmise pidustustel.
Järgnes dinee ja õhtu haripunkt: auhinna üleandmine. Laval oli El Salvadori ekspresident Francisco Flores, kelle aristokraatne rüht ja kerge aktsendiga inglise keel äratasid kohe tähelepanu. Mart Laar kutsuti lavale ja talle anti üle 15-sentimeetrilise läbimõõduga graveeritud kristallgloobus pronksalusel ning nahkkaantes tunnistus kiidusõnade ning õnnesoovide saatel. Laar pidas seejärel tänukõne. Imestasime, et ta rääkis ilma märkmeteta sujuvas inglise keeles 10 minutit! Ta mainis, et auhind on tunnustus kõigile, kes aitasid „Balti tiigri” loomisele kaasa ... auhind on tunnustus Eesti rahvale.
Õhtu hakkas lõpule jõudma. Peale kohustuslike fotode võtmist läksime veel koos Laariga hotelli baari veidi lõõgastuma. Istusime neljakesi lauas ja ajasime juttu, meiega liitusid hiljem ajalehe Äripäev Washingtoni büroo juhataja Kertu Ruus ja Chicagos asuv Eesti aukonsul Eric Harkna; siis veel professor Harvardi ülikoolist ja lõpuks USA kongresmen... nende nimed olid visiitkaartidel, mis paraku läksid meil kaotsi.
Kui lõpuks siirdusime oma hotellitubadesse, meenutasin Mart Laari sõnu ühes mõni aeg tagasi ilmunud intervjuus: „Kõige tähtsam on pidada peaministriametit nõnda, et kui ameti lõpetad, on sul samad sõbrad ja naine alles.“
Tõdesime, et Mart Laar on ikka meie sõber. Tema sõnad pole tühjad.
