Pool miljonit dollarit ei ole väike raha ka mitte Ameerika mastaabis. 20. aprillil teatas Washingtonis asuv Cato instituut, et selle summaga on premeeritud Eesti kahekordset peaministrit Mart Laari tema teenete eest oma maa majanduse reformimisel ehtsaks klassikaliseks („libertaarseks“) turumajanduseks.

Preemia kannab nimetust „Milton Friedmani Auhind Vabaduse Edendamiseks“ ja sellega on seni vääristatud vaid kaht isikut – Peruu majandusteadlast Hernando de Sotot uurimuste eest turumajanduse võimaluste kohta vaesuse kaotamiseks; ning arengumaade majanduseksperti, briti teadlast Peter Bauerit.

Wall Street Journal'i (WSJ) juhtkiri samast kuupäevast leiab, et kolmest laureaadist on Mart Laar selleks kõige paremini kvalifitseeritud ning selgitab: „Hr. Laar on tunnistanud, et kui ta a. 1992 peaministriks sai, oli Friedmani teos „Vabadus valida“ (Free to Choose) ainuke majandusteaduslik raamat, mida ta oli lugenud. Ta oli aga Friedmani ideed erastamise, proportsionaalse tulumaksu ja vabakaubanduse kohta täiesti omaks võtnud ning tegutses imposantse kiirusega selle poliitika elluviimiseks. Nagu ta ise ütles: „Leidsin selle olevat täiesti mõistliku, arvates, et see on juba igal pool mujal teostatud ja et see tuleb käiku lasta ka Eestis“. Ja leht jätkab: „Mart Laar avastas aga üsna peatselt, et ta oli väikesest Eestist ehitamas reformiliikumise juhtkuju mitte ainult endise Nõukogude bloki liikmetele, vaid ühtlasi ka Lääne-Euroopa üha enam lubjastuvatele heaoluriikidele.“ (WSJ, 20. apr.)

Nagu teada, on Eesti majandusvabaduse poolest nüüd juba kaugel ees Lääne-Euroopa suurtest heaoluriikidest, samuti ka Skandinaaviamaadest. Rootsi eksperdid leidsid mullu, et 40% nende maa leibkondadest kuuluks Ühendriikides „madala sissetulekuga“ (see on: 'vaeste' klassist ainult üks pügal kõrgemasse) gruppi. Saksa- ja Prantsusmaal ning Itaalias, kus aastane majanduskasv püsib nulli lähedal, oleks see suhtarv veelgi kõrgem, lisab WSJ.

Eestis on siseriikliku kogutoodangu aastane kasv olnud väga tubli 6% (USA-s 3,5–4%) ja turuvabaduse areenil seisab Eesti kindlalt maailma tippkümnes (praegu 7. kohal). Kriitilise tähtsusega indeksitest, mis olid otsustavad Friedmani auhinna määramisel, loetleb WSJ järgmisi: proportsionaalne tulumaks, krooni stabiliseerimis-mehhanism, madalad tollitariifid ja 6%-line majanduskasv. Need on kõik klassikalise liberalismi (nn libertarismi) olemustunnused, mille tähtsaimaks eestvõitlejaks USA-s on olnud Milton Friedman juba pool sajandit.

Klassikaliseks nimetatakse libertarismi eeskätt sellepärast, et selle põhijooned on nüüd juba üle 200 aasta vanad – nagu nad välja töötas shoti filosoof Adam Smith oma teoses „Rahvaste jõukus“ (The Wealth of Nations, 1776); aga ka sellepärast, et tõelise filosoofilise liberalismi pooldajaid eraldada meie päevade nn liberaalidest, kes on lihtsalt sotsialistid teise nime all.

Milton Friedman on üks maailmakuulsa „Chicago koolkonna“ loojaist ja nn monetaristliku majanduspoliitika korüfeedest; samas ka hulga uurimuste autor, sh teos „Kapitalism ja vabadus“ (Capitalism and freedom, 1962). Tema vaated on tuntaval määral mõjutanud Ühendriikide majanduspoliitikat, kuigi mitte nii revolutsiooniliselt kui Mart Laari ja tema kaastööliste reformid mõjutasid Eestit esimestel aastatel pärast taasiseseisvumist. Ometi on Laaril ilmne hingesugulus Ameerikaga. Usutluses WSJ-ga mõni aasta tagasi kõneles Laar mitte pelgalt Eesti, vaid kõigi oma saatusekaaslaste nimel, kui ta vastulauseks Euroopa Liidu suurriikide antiamerikanismile ütles: „(Meie), keskeurooplased ja teised, ei võta vastu prantsuse stiili Ameerika-vaenulikkust.“ (WSJ, 20. aprill.)

Cato Instituut, libertarismi ülemaailmne peakorter siin Washingtonis, võinuks vaevalt leida kohasemat kandidaati seekordsele Milton Friedmani majandusvabaduse auhinnale kui taas õide puhkeva Eesti noor ekspeaminister Mart Laar.

Märkmed: