Miliza Korjuse kiri sugulastele: "Kui eestlased ei vajanud mind, siis ei vaja ka mina Eestit!" Õhtulehest
Kultuur 28 Jan 2013  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Jaanus Kulli
Uue raamatu tutvustus Õhtulehes.

 - pics/2013/01/38560_001_t.jpg
ELU FILMIROLL: Kuigi Miliza Korjust tuntakse ooperiajaloo ühe väljapaistvaima koloratuursopranina, kujunes 1938. aastal valminud ja valsikuningas Johann Straussi elu käsitlev film «Suur valss» («The Great Waltz») tema loometee ning kuulsuse tipuks. Nii ongi Miliza Korjus jäänud miljonitele muusikaaustajatele kinolinalt meelde sütitava Carla Donnerina. (Filmikaader)

"Miliza Korjuse puhul on skandaalne kindlasti see, et pärast ränka autoavariid 1940. aastal tema karjäär katkes. Seda pole küll kuskil välja öeldud, aga võib arvata, et see oli organiseeritud avarii," usub eile Viru keskuses Rahva Raamatus oma raamatut "Unustamatu Miliza Korjus" esitlenud Estonia laulja Jaak Jõekallas.

"See maailm, kuhu ta "Suure valsiga" sattus, oli glamuurile vaatamata väga julm ning küllap lõi Miliza Korjus nii mõnegi tollase Hollywoodi tähe oma ootamatu särava esinemisega lihtsalt jalust," selgitab Jõekallas.

"See on hämmastav, et nüüd, kui meil mõni niinimetatud superstaar teeb esimesed piiksud, ilmub temast kohe raamat, aga Miliza Korjusest polnud tänini olemas ühtegi ülevaatlikku teost," ütleb Jaak Jõekallas, miks tema kangelannaks sai just Korjus.

Et Korjus sündis Poolas Varssavis, hiljem elas Moskvas, Kiievis, Tallinnas, Saksamaal, pärast mida ta läks ära Ameerikasse, tähendab, et tal pole olnud kindlat paiksust ja tänu sellele on teda loetud nii Ameerika kui ka Saksa ööbikuks, ütleb raamatu autor.

"Teda eestlannaks pidada on samuti kahe otsaga asi: isa oli tal küll eestlane Arthur Korjus, aga tema ema oli Poola-Vene päritolu. Kuna ta elas Eestis kokku vaid viis aastat, siis päris Eesti väljalaskeks on teda päris keeruline nimetada. Pigem on ta ikka mitme rahvuse koosmõjuga staar. Eestlased olid tema suhtes pika hambaga, nagu see meie puhul ikka on. Aga nii kui "Suur valss" välja tuli, oli ta äkki nii meie Miliza Korjus, et rohkem meie oma ei saanudki olla. Aga ega varem tema teele roose nii väga ei visatud ja väga kätel teda ei kantud. Rohkem sai ta seda tunda Venemaal ja mujal välismaal."

Estonia teater ei vajanud lauljatari

See, et teda Estoniasse ei võetud ja pakuti kohta vaid ooperikoori, eks see võis ka mõjutada tema hilisemad arvamusi Eestist, usub Jaak Jõekallas. "Sest päriselt ta siia kanda kinnitada ei saanudki. Teisalt võib-olla ta ei tahtnudki jääda Eestisse, võib-olla ta tahtiski minna Saksamaale. Selles mõttes on isegi hea, et ta siia ei jäänud, sest siis poleks olnud "Suurt valssi" ning poleks olnud põhjust temast raamatut kirjutada."

Seda, kuidas Miliza Korjust Estoniasse ei võetud, on Jõekallas kirjeldanud ka oma raamatus. Ilmselt võis see olla 1932. aasta septembris, pärast kontserti Estonia kontserdisaalis, kui Miliza Korjus soovis proovida oma jõudu ka Estonia ooperitrupi ridades. Lauljatari kaasaegsed on leidnud, et keeldumise põhjuseks ei olnud tema hääl ega nõrk vokaalne ettevalmistus, vaid konarlik, kaugeltki mitte ideaalne eesti keel, millel oli tuntav vene aktsent.

Hiljem, juba USAs elades, kirjutas Miliza Korjus oma siin elavatele sugulastele otse: "Kui Eesti ei vajanud mind, siis mina ei vaja Eestit."

Miliza Korjuse tähelend: muusikafilm "Suur valss" ja väikesed valged hiired

"Miliza tegi kogu võtteperioodi ajal enda seisukohalt üliinimlikke ponnistusi, et võtta kaalust maha ning olla filmi jaoks piisavalt sale. Kuus aastat hiljem tunnistas ta ajakirjas ühele ajakirjanikule: "Nad panid mind dieedile, mis koosnes kolmest klaasist mahlast, väikesest lihalõigust, väikesest köögiviljaportsjonist, ühest õunast hommikul ja ühest pirnist õhtul. Ja nii toitusin ma kogu võtteperioodi. See oli kohutav. Igal pool, kuhu ma vaid vaatasin, viirastusid mulle valged hiired ja ma karjusin.""

Ajakirjandus hindas Miliza Korjuse esinemist esmajärgulisele staarile kohaseks ja ta arvati erandkorras kohe pärast esimest filmi ametlikult Hollywoodi tähtede hulka.

Eestis esilinastus "Suur valss" 6. veebruaril 1939 Viru tänava alguses asunud kinos Bi-Ba-Bo. Viimse hetkeni liikus suust suhu kuulujutt, nagu saabuks filmi esilinastusele ka Miliza ise, kuid loomulikult olid need kuuldused alusetud. Eestit ei näinud Miliza enam kunagi.

Kui kunagi Miliza Korjuselt küsiti, kas ta peab oma ehk liiga lühikeseks jäänud karjääri tragöödiaks, vastas ta: "Ei, sest kui ma oleks veel filmides osalenud, siis ehk poleks nad tulnud nii head. Kuid nii jään ma väga salapäraseks. Vaadake, ma olen alati soovinud olla legend."

Allikas: Jaak Jõekallase raamat "Unustamatu Miliza Korjus"
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 25 2018 - Üle ilma Eesti kodudes
Kooslaulmine EV100
Mar 14 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus