Miks Eesti OECD heaoluindeksis nii madalal on? Postimehest
Eestlased Eestis 12 Nov 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
 - pics/2015/11/46234_001.jpg
12. november 2015
Merike Teder, reporter
Foto: Marianne Loorents/Virumaa Teataja
http://www.postimees.ee/339637...
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD) koostatud heaoluindeksi pingereas jääb Eesti arenenud maade hulgas tagumiste sekka, olles 34 riigi järjestuses 28. kohal. Ehkki Eesti on tubli hariduse ja rahuldav tööhõive näitajate poolest, tõmbavad heaoluindeksit alla olukord meie elamistingimustes ning tervises.
Gallup
Kas oled rahul eluga Eestis?
Jah (1751)
37%
Käib kah (946)
20%
Ei (2084)
44%
Küsitluses on osalenud 4781 inimest

OECD raport toob välja, et Eesti on OECD riikide võrdluses üks madalamaid leibkonna keskmisi sissetulekuid inimese kohta. Samas on meil tööhõive määr üle OECD keskmise (69,6 protsenti) ja turvatunne töö suhtes on viimastel aastatel tunduvalt paranenud (aastatel 2009-2014 kasvas 7 protsendi võrra).

Teisalt elab meil ikka veel 8,1 protsenti elanikest ilma elementaarsete sanitaartingimusteta, mis tähendab seda, et neis kodudes pole siseruumides WC-d.

Eesti paistab OECD riikide seas silma ka vägivaldsete surmade suure arvu poolest, olles selle näitajaga kolmandal kohal.

Ka eluga rahulolu on Eestis OECD riikide üks madalamaid.

Positiivse poole pealt toob raport välja, et 2009-2013 aastatel on Eesti elanike oodatav eluiga kasvanud 2,1 aasta võrra 77,3 eluaastani, mis on samas ikka veel madalam OECD keskmisest (79,9 aastat).

Raport toob esile ka Eesti kõrget haridusnäitajat: 90,6 protsenti tööealisest elanikkonnast on vähemalt keskharidusega.

OECD tegi ka veebiküsitluse, selgitamaks välja, mis inimestele eri riikides kõige enam korda läheb. Eestis vastas küsitlusele 175 inimest ning nende arvates on kolm kõige olulisemat teemat eluga rahuolu, haridus ja tervis.

Eesti esindaja OECD juures Marten Kokk sõnas, et Eesti asukoht selles pingereas pole midagi häbenemisväärset.

«Meie vaatenurk asjadele muutub tõesti kiiresti. Eesti alustas tegelikult oma teekonda OECDsse aastal 1996, mil algas OECD Balti regionaalprogramm. See anti meile lohutuseks - Eesti liikmekssaamine oli tol hetkel praktiliselt ebareaalne, sest lisaks SKT per capitale vaatab OECD ka seda, kas tegemist on põhimõtteliselt maailma juhtiva tööstusriigiga – üks oluline liikmelisuse kriteerium on mutual benefit ehk vastastikune kasu ja teine significant player – oluline tegija maailmamajanduses, mida Eesti majanduse väiksust arvestades ei olegi nii lihtne demonstreerida. Nüüd, mil Eesti on liikmeks ja aktiivseks liikmeks saanud, tuleb endale aru anda, et nendes võrdlustabelites võrreldakse meid maailma kõige edukamate riikidega ja koht esimese kolmekümne hulgas pole arvestades meie stardipositsiooni midagi häbenemisväärset,» selgitas Kokk.

«Arvestades ka seda, kus me tegelikult SKT per capita võrdluses oleme (maailma riikide arvestuses heal juhul kusagil neljanda kümne keskel), siis iga koht sellest ülespoole näitab, et mingeid asju on ressursse arvestades suhteliselt hästi korraldatud.»

Kokk tõi välja, et näiteks keskkonna küsimustes on Eesti OECDs võrdlustabelites tugev keskmik. Haridusküsimustes aga näiteks PISA teste vaadates maailma absoluutne tipp, ehkki kodumaal ei pruugi see meile alati nii paista. «OECDs on see aga iseenesestmõistetav, paljud tahavad vaatama tulla, kuidas Eesti haridus on korraldatud.»

«Ka tervishoidu vaadates on märgata suurt edasiminekut. Ajaperioodil 2002-13 on Eurostati andmetel on meeste keskmine eluiga Eestis kasvanud 7,2 aastat. Küllap ka see varsti selles indeksis kajastub,» märkis Kokk.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus