Mida Vladimir Putin tahtis öelda oma öise pöördumisega
Eestlased Venemaal | 22 Jul 2014  | EWR
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Teet Korsten:
Tegin jälle veidi tõlketööd. Tõlkisin oma sõbra Julia Latõnina artikli Novaja Gazetast, kus ta harutab mida ja miks ja kuidas Putin seletab oma üllatuslikus südaöösel vastu esmaspäeva salvestatud pöördumises.

Mida Vladimir Putin tahtis öelda oma öise pöördumisega

("Аз" и "буки" российского президента)

Ööl vastu esmaspäeva - täpsemini kakskümmend minutit enne kahte - esines president Vladmir Putin pöördumisega, mis oli pühendatud allatulistatud Boeingule.

Pretsedenditu juhtum, kahtlemata.

Venemaa president pöördub venemaalaste poole öösel vaid korra aastas - 31. detsembril kell 23.55. Venemaa president ei pöördunud venemaalaste poole ei öösel, päeval, hommikul ega videvikus - ei seoses hiljutise tragöödiaga metroos, mis viis 23 Vene kodaniku elu, ei seoses auriku Bulgaaria hukuga, mis viis 122 elu, ei seoses tulekahjuga "Lonkur-Hobuses", kus hukkus 156 inimest, ei seoses avariiga Sajano-Sushenski hüdroelektrijaamas, kus kaotasime 75 venemaalast - üldse pole president Putin kordagi pöördunud Vene rahva poole seoses ühegi viimasel ajal toimunud katastroofiga paljudest. Mis sundis presidenti salvestama seda pöördumist ööl pärast puhkepäeva? Kas tõesti poleks saanud oodata kasvõi esmaspäeva hommikuni? Olukord muutub veel keerulisemaks seoses sellega, et tegu polnud pöördumisega "vene rahva" poole. See on lihtsalt pöördumine. Kellegi poole.

Vastus on, muidugi, lihtne. President Putin salvestas pöördumise öösel, sest Washingtonis oli veel päev.

Et mõista salvestuse põhjust, tuleb aduda kogu katastroofilist seisu, kuhu president Putin sattus pärast Malaisia Boeingu allakukkumist.

Vaatamata sellele, et uurimine on alles päris alguses, pole maailmas mingitki kahtlust, kellel lasub vastutus katastroofi eest. Piisab vaadata Inglise ajalehtede pealkirju: "Putin tappis mu poja" (Daily Mail), "Putini sõda" (Daily News), "Putini rakett" (The Sun), "Putini ohvrid" (Daily Mirror).

Selline kindlus toetub reale faktoritele. Esiteks - USA fikseeris raketi väljatulistamise separatsitide kontrolli all olevast piirkonnast.

Teiseks, Ukraina pool salvestas video (ja riputas juba internetti) raketikompleksi Buk liikumisest 17. kuupäeval Torezist Snezhnojesse, kus ka rakett välja tulistati, ja teise video - 4.50 18. kuupäeval -, kus Buk evakueeritakse kiirustades Vene piiri poole.

Kolmandaks kiitles separatistide sõjaline liider Igor Girkin (Strelkov) 17 minutit (!) pärast raketi väljatulistamist oma blogis allatulistatud lennukiga - taipamata, et see oli tsiviillennuk.

Neljandaks tegi Ukraina pool kõigile kättesaadavaks separatistide omavahelised kõned, nii selle, mis eelnes raketi väljatulistamisele (Buki kohaletoimetamisest üle Vene piiri), kui selle, mis järgnes väljatulistamisele - juubeldavad reaktsioonid allatulistatud lennuki üle, mis muutusid peagi paaniliseks, kui aduti, et laibad olid tsiviilelanike omad.

Ülejäänud rohkeid kaalutlusi - alates Lifenews-ist, kes sattus kohapeale 15 minutit pärast reisilennuki allakukkumist, kuni ilmse faktini, et Ukraina väed ei kasutanud eelnenud lahingute ajal kordagi õhutõrjerakette, sest separatistidel pole lennuväge - ei hakka ma ruumi kokkuhoiu mõttes isegi esile tooma.

Mis täpsemalt juhtus Snezhnoje kohal 17 juulil kell 17.20 Moskva aja järgi?

Mõne viimase kuu jooksul seisnes separatistide ja nende vene koordinaatorite taktika selles, et Venemaalt veetakse ukrainlastelt ära võetud trofeerelvade pähe samu relvi, ainult et suuremas koguses. Võetakse Uraina armeelt kolm soomukit - ja kohe tuuakse neid rohkem lisaks; võetakse üks tank - ja kohe saab neid olema palju. Miks püüdsid Donetski ja Luganski separatistid nii meeleheitlikult hõivata lennuvälju? Sest nad jõudsid juba kuulutada, et neil on hävitaja. Nii kui separatistid oleks hõivanud kasvõi ühe lennuvälja, oleks see "Luganski hävitaja" õhku tõusnud ja lennanud seal 24 tundi, ning kõigile arusaamatutele küsimustele selle kohta, kust pärineb seda teenindav personal ja kuidas üldse saab lennuk lennata 24 tundi järgemööda, oleks tulnud vastus: "Aga me oleme siin kõik geeniused."

Mis asi on Buk ja miks veeti kohale just see?

Raketiseadme meeskond koosneb neljast inimesest, kes peavad seks õppima minimaalselt mõned kuud. Enamik separatsitidest ei suuda Buki juhtida. Just seetõttu paljud Lääne eksperdid esmalt kahtlesid, et lask tehti DRV-LRV alalt, ja teatasid, et sellise raskusastmega seadet pidi juhtima vahetult Venemaalt.

Miks tekkis vajadus Buki järele? Kui te vaatate lahingutegevuse kaarti, saate sellest kohe aru. Ukraina terrorismivastase operatsiooni plaan seisenes selles, et kahe grupiga liigutakse piiri suunas, põhjast ja lõunast, teineteisele vastu, et ära lõigata terroristid Venemaast, nad ümber piirata ja seejärel osade kaupa hävitada.

See ei mahu ilmselt Kremli plaanidesse, kellele on vaja, et Luganski ja Donetski vabariik eksisteeriksid vähemalt kuni Ülemraada ennetähtagsete valimisteni oktoobris. Vastavalt sellele kasvas relvastuse juurdevool separatistidele järsult, ent kui piiramisrõngas praktiliselt sulgus, rünnati Ukraina üksuseid Venemaa territooriumilt Gradidest. "Keegi ei oodanud seda laadi halastamatust," kinnitasid mulle kui ühest suust Dnepropetrovski oblasti asekuberner Boriss Filatov ja siseministeeriumi endine juht Juri Lutsenko.

Vastavalt osutusid hävimisohus olevaiks juba Ukraina väed, mis liikusid separatistide tagalas DRV-LRV ja Venemaa vahel. Neis oludes sai Ukraina jaoks kriitiliselt tähtsaks õhus domineerimine, mis lasi tal varustada ja toetada neid väekontingente, ja - vastupidi - separatistidele sai oluliseks selle domineerimise lõpetamine.

14. juulil tulistati 6200 meetri kõrguselt alla An-26, 16. juulil Su-25. Samal päeval, 16. juulil karmistas USA Venemaa-vastaseid sanktsioone, aga sellele järgnenud päeval tulistati separatistide alalt raketikompleksist Buk esimese eduka lasuga alla Boeing ühes 298 tsiviilisikuga pardal.

Praegu küsitakse tihti: aga mida see lennuk seal lahingupiirkonnas üldse tegi? See küsimus pole õigustatud. Kui te vaatate maailma lennuliinide kaarti, näete, et reisilennukid lendavad nii Afganistaani kui Pakistani kohal. Eeldatakse, et sealsetel totudel pole raketikompleksi, mis suudaks alla tulistada sihtmärki, mis lendab 10 000 meetri kõrgusel. Reisi MH17 huku fundamentaalseks põhjuseks sai nende intellektuaalne ja moraalne ebakõla, kes andsid käsu ettekavatsemata massimõrvaks, ja nende käsutuses olevad tehnilised võimalused. Raketikompleksi lokaator loeb lennuki transponderit. Tal on vaid kõige lihtsam "oma-võõras" eristamise süsteem ja kõik, mis ei teata: "olen oma", loetakse vanelaseks. Nende riikide, kelle käsutuses on Buk, õhukaitse statsionaarne süsteem on reeglina võimeline lugema transponderi koodi. Nüüd lasub süü tervikuna neil, kes andsid tikud Luganski-Donetski internaadi patsientide kätte.

Selle tulemusena sattus Putin ühe hetkega olukorda, millega ta ilmselt ei arvestanud. Kremli taktika seisnes ju täpselt selles, et kirjutada kõik "Kremlile mitte-alluvate separatistide" kraesse - lootuses, et keegi Euroopas ei hakka harutama, millega täpsemalt tulistati alla järjekordne Ukriana "sushka".

Vastavalt Kremli ametlikule koduleheküljele kõneles Putin 20.40 Angela Merkeliga, 22.15 David Cameroniga, 23.00 Austraalia peaministri Tony Abbottiga, 23.39 Hollandi peaministri Mark Ruttega ja kell 1.10 François Hollande`iga. Tähelepanu pälvib Rutte ja Hollande`i kõnede vaheaeg - siis ilmselt kirjutati pöördumine.

Mida seal öeldakse?

Selles ongi asi, et peaaegu mitte midagi. Asetatuna silmitsi nõudega lõpetada viivitamatult separatistide toetamine, püüab Putin piirduda sõnadega, mida iga pool peab erinevalt tõlgitsema.

Väljendit "me oleme korduvalt kõiki vaenupooli kutsunud viivitamatult lõepetama verevalamine ja istuma läbirääkimistelaua taha" peab Lääs mõistma kui valmisolekut läbirääkimisteks, aga võitlejad, kes vagalt usuvad Esimeses kanalis ristilöödud poisikesi - kui ohkimist Ukraina "fashistide" täieliku läbirääkimisvõimetuse üle, kes kuidagi ei toeta Kremli rahu-üleskutseid. "Kellelgi pole õigust seda tragöödiat oma kitsastes poliitilistes huvides ära kasutada" - seda fraasi peab Lääs mõistma kui signaali võitlejaile ja võitlejad kui etteheidet Läänele.

Pöördumise ainumas sisukas osa on see, kus rahvusvahelsitele ekspertidele lubatakse tagada takistusteta töö. Võitlejad ei kiirusta ju nende koha peale lubamisega (vastupidiselt Lifenews-ile), millega sisuliselt veel süvendavad oma niigi ilmset süüd. Mis aga puudutab fraasi selle kohta, et Venemaa teeb kõik endast sõltuva, et konflikt suubuks sõjalisest faasist labirääkimisteks, siis võib see tähendada, kahjuks, mida iganes. No tegi Venemaa mis tegi, aga konflikt ei välju ikka sõjalisest faasist. Sõltumatud on need separatistid - Gradid nad ostavad lähimast külapoest, aga Bukid majapidamistarvetest.

 
  FB   Tweet   Trüki    Comment   E-post
Eestlased Venemaal
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus