Mida toob aasta 2015 Eestile ja maailmale?
Arvamus 24 Jan 2015  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Marko Mihkelson
Mida aasta edasi, seda keerulisemaks muutub maailmasündmuste dünaamika analüüsimine. Korraga on koosmõjus liiga palju tegureid, et piisava täpsusega võimalikke arenguid ette näha. Liiati on nii Esimese kui Teise maailmasõja järgne ning lääneriikide poolt juhitud maailmakorraldus langenud kasvava surve alla. Kas suur muutus tuleb kokkulepe või konflikti kaudu? Muutus aga tuleb. 2015 on samm selle suure muutuse suunas.

Eestile on alanud aasta välispoliitiliselt jätkuvalt keeruline. See nõuab senisest oluliselt aktiivsemat ja ressursimahukamat välispoliitikat. Eesti on vaba maailma piiririik. See eeldab korraga järjekindlat tööd riigi julgeoleku ning samas ka rahvusvahelise konkurentsivõime tagamisel. Me peame küsima liitlastelt rohkem (suuremast püsivast kohalolekust õhutõrjesse) kui me oleme siiani teinud, ning me peame panustama majanduse rahvusvahelisemaks muutmisele rohkem kui oleme siiani osanud.

Euroopa Liidul tuleb 2015. aasta kasvavate väljakutsete aasta. Korraga on laual kolm suurt probleemi: kuidas kindlustada julgeolekut ebasõbralikku naabrust arvestades, kuidas vältida ühenduse murenemistrende (Kreeka valimistest Suurbritannia referendumidebatini) ning kuidas pöörata majandus uuele kasvule?

Kunagi varem Euroopa Liidu ajaloos pole ühendusel olnud sedavõrd keerulisi ja lühiajalise lahenduseta julgeolekuprobleeme. Nii Venemaa revisionism kui islamiäärmusluse levik on pikaajalise iseloomuga. Seejuures kujutavad mõlemad reaalset ohtu Euroopa julgeolekule. Ja see on tõsisem, kui ükski varasem olukord viimase 70 aasta jooksul.

Venemaa sisuliselt ei varja, et peab läänemaailma vastu Külma Hübriidsõda. Tegelikult kuulutas president Putin vastasseisu Läänega välja juba 2007. aastal Müncheni julgeolekukonverentsi kõnes. Lääs on aeglaselt ärganud, kuid mitte kõik ei taju veel tänagi probleemi sügavust ning ohtu.

Euroopa Komisjon ja Euroopa Parlament on võimetud ise midagi muutma. Neil puudub selleks mandaat. Pelgalt bürokraatlike mehhanismidega pole võimalik suures dünaamikas esiplaanil olla. Nii peabki Euroopa pidevalt kaitselahinguid. Muutuse saavad esile kutsuda vaid liikmesriigid. Täna selleks aga jagatud tahe puudub. Nii võib 2015 kujuneda Euroopale järjekordseks kaotatud aastaks.

Ameerika Ühendriikides saab alanud aasta olema vaheaastaks suurte valimiste eel. Vabariiklaste ülekaal Kongressis piirab president Obama tegevust, kuigi kriitilistes välispoliitilistes küsimustes on parteideülene konsensus siiski olemas. Näiteks suhtumises Vene agressiooni Ukrainas.

2015 näitab tegelikult, mida nafta hinna suur langus maailmamajandusele tähendab. Kui hind kukub sügavamale 40 dollarist barrelilt ning võnked jätkuvad pikema aja jooksul, siis pole välistatud tõsisemad geopoliitilised siirded naftasõltuvuses riikidele. Suurim võitja on aga ikkagi Hiina, kes kindlustab ka sellel aastal oma rolli esiletõusva juhtiva majandusena.

Allikas: autori ajaveeb, 22.01.2015
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 19 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 20 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 21 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus