See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/metsaulikooli-voluv-esimene-ohtu/article24941
Metsaülikooli võluv esimene õhtu
21 Aug 2009 Andres Raudsepp
Laupäev, 15. august 2009. Pärastlõuna Kotkajärvel. Kordub pilt nagu iga-aastasel etendusel teatrilaval. Saabujad on rõõmsameelsed. Hakkavad teineteisega meeletult suhtlema juba enne, kui jõuavad registreerimislauda, kus järgneb jutt asjaajaja Helgega. Rahatšekid vahetatakse kaante vastu. Kaante vahel tegevuskava ja muid toredusi. Kiiresti leitakse koht köögi kõrval paiknevate katuste all. Jätkub jutuajamine värskes õhus. Metsaülikooli jutuajamine.
Rõõmsameelsed nooremad Metsaülikoolist osavõtjad. Foto: AR <br>   - pics/2009/08/24941_1_t.jpg
Rõõmsameelsed nooremad Metsaülikoolist osavõtjad. Foto: AR


Nooremad paistavad eelistavat oma seltskonda, olles valinud oma laua. Nii on ka neist kergem fotot teha. Mõned tunnid veel enne õhtusööki. Siin ja seal liiguvad isikud, kes paistavad välja nagu juhatuseliikmed, mõnel ilme tõsisem kui tavalisel saabujal. Tõstetakse ringi pappkaste ja antakse juhiseid. Üks neist hakkab vaikselt müütama Reeda plaate, mida vurrudega vanem tulija on kohale toonud. Jälle eesti rahvas koos ja voolavad mõtted ja mõisted.

Esimene õhtusöök. Haruldaselt toitev ja maitsev. Tõuseb juhataja. Avaloeng peamajas veerand tundi edasi lükatud. Jutuajamist saab ju katkestada. Aga mitte siis, kui see käib koos õhtusöögiga.
Esimese vaatuse lõpp!

Suundumine peamajja, kus toimub esimene loeng. Metsaülikooli juhataja dr. Olev Träss avab MÜ2009. Kõneleb sama energiliselt kui ta tegi seda 42 aastat tagasi. Lisanduvad muud lühiteated ja tõsine hoiatus ujujatele — mitte üksinda ujuma minna! Veel annab juhiseid Robert Hiis, eriti puhtuse ja korrashoiu kohta.

Algab avaloeng, teemaks mitte korrashoid, vaid tervishoid. Lektoriks on dr. Jüri Daniel, tuntud tervishoiu ja kehalise kasvatuse dekaan-emeeritus Toronto Ülikooli juures. Nüüdsel ajal veel Tartu Ülikooli professor emeeritus doctor honoris causa. Enne tõsisemat juttu paar – tegelikult neli – anekdooti. Kuulajaskond elab naeruga kaasa. Kohalik tervishoid on saavutatud.

Loengu spetsiifilisem teema on stress. Lektor soovitab seda mitte karta, vaid pigem kasutada. Saame aru, et Jüri Daniel on olnud kuulsa stressi selgitaja dr. Hans Selyega koos Montrealis kui kolleeg. Publikule kujunevad lektori väited üpris selgeks, kuna alamteemade käsitlused saavad ekraanilt pideva terminoloogilise toe.

Lektor esitab vaimse ja füüsilise tervise taseme tõstmiseks kolme temaatilist lähenemisviisi: psühhoanalüütiline, behavioristlik ja humanistlik. Viimast peab ta kõige olulisemaks, kusjuures kriipsutab alla eneseteostamise vajadusi. Need olid esitatud kui füsioloogilised vajadused; järgnevalt vajadused turvalisuse, kuuluvuse ning armastuse ja veel vääristamise ning tunnustuse järele.

Seega ilmneb stress kui ennustatav ja seoses vaimse olekuga, kusjuures stressorid võivad olla inimomadused nagu vihkamine ja kadedus. Ilmnebki stress kui üldine seisukord, seega veidi erinev pingest, mis on inimese juures pigem kohalikum ja lühiaegsem.

Inimese hea tervise saavutamisel peab lektor oluliseks kontrolli, kohustumist ja kutset ehk taotlust, kusjuures sport, tervis ja stress on üksteisega seotud.

Pärast hoogsat arutelu siirdub kuulajaskond tagasi söögisaali poole. Toimub pidulikum seltskondlik suhtlemine ja peatselt tõsisem moment. Sel aastal lahkus Metsaülikooli perest kaks olulist isikut, keda mälestatakse ka selle Metsaülikooli avaõhtul: Vello Soots ja Harri Mürk. Vello Sootsi kui üht MÜ asutajat iseloomustab Olev Träss, kelle lühikesele kõnele lisanduvad meenutused ka teistelt. Harri Mürki mälestab Viive Hiis, kelle sõnavõtule järgnevad samuti mõtteavaldused andeka keeleteadlase kohta.

Mõlemad lahkunud olid teatud aastatel tihedas tegevuses Metsaülikooli programmi organiseerimise ja juhendamise juures.

Peatselt kogunetakse taas kohviku kõrvale katuste alla, kus jätkub vestlus hämaras valguses hilisööni. Mõnede jututeemaks on regilaul, teistel järgmistel päevadel toimuv, näiteks liikumine ning rahvatants, milles peaksid kõik osalema. Hapnikukülluses ei vaja ergutatud meeled linnaund.

Kui hajub öine sõpruskond ja kustub mõnigi tuli, jäävad äsja meelespeetud lahkunuid mälestama puude latvade vahelt säravad taevatähed.

Vaata veel:
Pilte nädala algusest: http://www.eesti.ca/?op=articl...
Pilte nädala teisest poolest: http://www.eesti.ca/?op=articl...
Märkmed: