Eesti Elu
Metsajõulupuu – jõulujumalateenistus looduses
Eesti kirikud 18 Dec 2009 EKEesti Elu
    Trüki   E-post   FB     
Jaan Lepp, skautmaster

Skautluse üheks omapäraks on usuline kasvatus. Kuigi algselt tähendas usuline külg ristiusku, siis aastate jooksul hõlmas usk iga eri usulahku. Tähtis oli, et lisaks ilmsetele väärtustele ja tõekspidamistele noorte elus esitatakse ka usulisi väärtusi. Skauditervituse kolmiksõrmede tähendus on võetud skaudi tõotusest, kus antakse lubadus Jumalale, isamaale ja skaudi seadustele.

Lubadus Jumalale on oma usu põhimõtete järgimine, ustavus oma usule ja sellega nende kohustuste täitmine kui rakendamine. Kuigi usul on skautluses keskne koht, ei ole see mitte skautluse sisu. Iga söögikord algab väikese palvega, sama ka skautlike ürituste avamisel.

Nende palvete sisu on pöörata osavõtjate tähelepanu Jumalale, koguda vaimselt jõudu eelolevaks tegevuseks ja samas alla kriipsutada käitumise kuldset reeglit — käitu teistega nii, nagu soovid, et sinuga käitutaks.

Eesti skautluses on mitu kirikuga seotud traditsiooni. Igas laagris on kombeks peale palvete lipuheiskamistel ning laagri avamise pühapäevase jumalateenistuse koguneda öisele jumalateenistusele. Jah, igasse eestlaste skaudilaagrisse on ehitatud altari ja ristiga jumalakoda. Enamikus ka kellatorn.

Metsakirikuid on ka teiste rahvuste skaudilaagrites. Aga eestlaste omapära on korraldada seal küünalde valguses kesköiseid jumalateenistusi koos armulauaga. Need jumalateenistused annavad looduses tegutsevatele noortele ja nende juhtidele meeldivaid elamusi.

Eestis alustas skm Harri Haamer jõulueelsete metsajumalateenistustega, mille mõtteks oli, et skaut kui looduse sõber säilitab vähemalt ühe kuuse. Enne jõule kogunesid skaudid ja gaidid loodusesse jõulupuu ümber, kus peeti lühike jõulujumalateenistus. Sõja-aastatel ei olnud Eestis enam lubatud selliseid metsajõulupuid korraldada.

Pagulusse saabumisel taastati metsajõulupuu traditsioon. Siin aga omandas see uue vaimse mõiste. Koguneti metsa puu ümber nii nagu võis arvata, et seda tegid metsavennad ja teised eestlased Eestis, kus jõulud ja jumalateenistused olid keelatud. Nii nagu arvatavasti küüditatud, kes ka kodumaast kaugel tähistasid vaikselt jõule. Vaimselt loodi sild Eestiga, jagati usku ning lennutati mõttes vabaduse tuld ja lootust, et „pirrud kord kahel otsal lausa löövad lõkendama“. Mõtteliselt viibiti seal, kus ei saadud olla. Metsajõulupuu andis osalejatele vaimset elevust ja väärtust ning samaaegselt suunas neid loodusesse ja Jumalale lähemale.

Tänapäeval on metsajõulupuu kujunenud jõulujumalateenistuseks looduses. Kuigi organiseeritud skautlike noorte poolt, on meeldiv näha teenistusele kogunenud noori, juhte ja paljusid vanemaid, kelle lapsed on juba täiskasvanud.

Metsajõulupuu kui metsakiriku jumalateenistused annavad kõigile osavõtjaile vaimset väärtust ja palju elamusi. Olete alati teretulnud meie metsakiriku ringi!
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus