Metsa vaim ja keele vägi Kotkajärvel - 1. osa + fotod
Eestlased Kanadas 26 Aug 2015 Lea KreininEWR
    Trüki   E-post   FB     
Tänavune, arvult 48. Kotkajärve Metsaülikool oli kolmapäeva hommikuks jõudnud täpselt poole peale. Mis siis metsa rüpes vahepeal huvitavat toimunud on? Rohkem kui 90 registreerunud osavõtjast on enamik juba kohale jõudnud ning tunnetamas üheskoos eesti keele väge. Ehk on keegi näinud juba ka metsa vaimu?

Pühapäeva õhtul tegi otsa lahti kirjandusteadlane ja publitsist Sirje Kiin, kelle ettekanne algas leinaminutiga meie kahe kirjanduse suurkuju, Arved Viirlaiu ja Urve Karuksi mälestuseks. Sirje pidas ettekande keelatud kirjandusest. Tsensuur on aegade algusest saadik olemas olnud, küll aga on erinevatel perioodidel olnud keelatud erinevad teosed. Kui Saksa okupatsiooni ajal ei ohustanud tsensuur meie rahvusliku mõtlemise alustalasid, siis Nõukogude perioodil oli asi teine. Sirje Kiin rääkis kaasakiskuvalt nende inimeste saatusest, kes „musta nimekirja“ sattusid ning tõi näiteid keelatud kirjandusteostest. Kuna loeng oli lühike, et neid teoseid lähemalt uurida, siis jätkab Sirje sama teemaga oma huviringis. Ette valmistamisel on ka Sirje juhendatav luulekava Urve Karuksi loomingust.

Pidulikul tutvumisõhtul sai jookide ja näkside kõrval vahetult tutvuda nii osavõtjate kui eesti keele ja kõne gruppide juhendajatega. Gruppe on tänavu kokku 7, kõige kiiremini täitus selle aasta MÜ peaesineja Valdur Mikita rühm. Tutvumisõhtu lõppes paljudele alles 3 paiku hommikul, sest pillimäng ja lõbus laul ei tahtnud kuidagi vaibuda.

Esmaspäeva hommikul rääkis ajakirjanik ja ajakirjandusteoreetik Maarja Lõhmus Eesti žurnalismi ajaloost - sellest, kuidas ajakirjandus on aidanud Eesti ühiskonda-ühistegevust kujundada ja defineerida. Esimene üllitis - „Lühike Õpetus“ ilmus 1766. aastal Põltsamaal ning järgmisel aastal tähistame seega Eesti ajakirjanduse 250. sünnipäeva. See fakt rõhutab eestlaskonna pikaajalist kirjaoskuse traditsiooni. Mida aga loeb eestlane tänapäeval? Selgus, et sovetiaja jäänukina ei olda Eestis praegu poliitikast huvitatud ning et ühiskonnas oleks hädasti vaja algatada uus arutelu selle ümber, kuidas minna edasi ning milliseid vahendeid selleks vaja oleks. Maarja Lõhmus juhendab põnevat EKK gruppi ajakirjandushuvilistele, kus õpetab erinevaid ajakirjandusžanre.

Esmaspäeva õhtune loeng näitlejalt ja teatripedagoogilt Anu Lambilt viis meid Eesti kirjakeele radadele, valgustades erinevaid mõjusid, mis Eesti keelele ja kultuurile aegade vältel osaks on langenud. Oma ettekande lõpus luges Anu ette huvitavaid jutukesi ja luuletusi eri aegadel välja antud aabitsatest ja lugemikest, millest oli selgesti näha näiteks seda, kuidas moraalipõhimõtted aja jooksul muutunud on. Anu Lambi EKK grupis saavad osalised igal hommikul lihvida oma hääldust, arendada ühismälu ja jutustamisoskust.

Esmaspäeva õhtul käisime hiieretkel. Vihmases pimedas metsas liikudes jõudsime välja hiigelsuurele Urikivile. Lambid kustutati, telefonid lülitati välja. Hiirvaikselt kuulajaile jutustas Hiievana Margus Tae esivanemate hingedest ja vanadest hiiekommetest. Tekkinud pühalik meeleolu ei kadunud ka siis, kui jõudsime tagasi valgustatud hoonete juurde. Ja kas need polnud mitte selle metsa vaimud, kes vihmast raskete okste varjus meile vaiksel metsarajal liginesid?

Teisipäeva hommikul pidas Heli Vanaselja miniloengu oma kogemustest õpetajana eksootilises Ecuadoris. Loengu kõrvale võis jälgida toredat slaidishow’d. Heli sai oma reisist kordumatu kogemuse erinevate kultuuride kokkupuutest, õppis hispaania keelt ning sai juurde uusi sõpru. Teine miniloeng oli Peeter Nieländerilt, kes esitas 2018. aasta ESTO plaani Torontos. Pärast tutvustust tekkis elav arutelu selle ümber, mida tulevane ESTO peaks rõhutama ning kuidas saada rohkem osavõtjaid ja ainelist abi Kodu-Eestist. Kuna on kadunud ESTO poliitiline mõõde, siis peaks rohkem rõhuma Eesti (kõrg)kultuuri tutvustamisele välismaal ning väliseestlaskonna rahvustunde tugevdamisele. ESTO langeb ka Eesti Vabariik 100 ürituste sarja.

Vahetult enne teisipäeva õhtust loengut tekkis taevasse särav kahekordne vikerkaar. See oli nagu looduse poolt antud alguspunkt Valdur Mikita loengule. Ta rääkis oma „metsikust lapsepõlvest“ Lõuna-Eestis ning Eesti kultuurist kui laenamise meistriklassist. Ainult maastik ja rehielamu olevat eestlastele pärisoma, kõik muu (keel, kultuur) on suures osas kusagilt mujalt laenatud. Eestlaste paigavaimul on kaks päriskodu – mets ja meri. Lõuna- ja Põhja-Eesti on kultuuriliselt erinevad – kui rannik on olnud avatud võõrastele mõjudele, siis põlismetsas on paljud arhailised jooned paremini säilinud. Ka tänapäeva eestlastele on mets ülioluline, niimoodi seisabki moodne eestlane metsa serval, ühes käes mobiiltelefon ja teises seenekorv. Palju elevust põhjustas kuulajates ka Kalevipojale psühhiaatriliste diagnooside panemine. Kes Valdur Mikita loengu ajaks metsa ei jõudnud, neil on võimalik kuulata Eesti metsa ja looduse vääristajat järgmisel nädalal Tartu College’is.

Ilmataat on sel aastal olnud MÜ rahva vastu tusane ja kitsi – mets on vihmast märg ning on olnud ka üsna jahe. Niiskuse vastu kontides aitab hästi soe saun, saunamees Toomas Marley on ka sel aastal MÜ-laste kehapuhtuse ja reipuse eest hoolitsemas. Saunasild on iga päev olnud täis saunakuumi järvehüppajaid. Vihmane ilm ei takistanud ka kanuu- ja matkahuvilisi Robert Hiisi juhtimisel oma jalgu ja riideid poriseks tegemast. Kotkajärvel on just hakanud õitsema valged vesiroosid. Elagu kaunis loodus!

Huviringide valik on sel aastal olnud rikkalik. Mihkel Salusoo õpetab lauatelgedel vöökudumist, Jaan Seim ja Olavi Kelle juhendavad laulu ja muusika huviringi, Kalle Amolins õpetab ellujäämist metsas, Ingrid Jaenes pakub võimalust harrastada rahvuslikku käsitööd, Mart Pikkov ja Riina Kindlam matkavad soovijatega Kotkajärve looduses, Sören Ruutsoo ja Joan-Martin Astudnev tutvustasid kahel esimesel päeval Eesti noorteslängi. Oodata on veel Armas Maiste muusika ja psühholoogia huviringi, Anu Jõe ekskursiooni oma Jämesääre suvekodu skaudimuuseumisse ning Aili Kuutani joogatundi.

Igal pärastlõunal juhendab Leaanika Parra ka rahvatantsu harrastajaid, kes praegu harjutavad tantsukava lõpuõhtul esitamiseks.

Rein Ende näitab õhtuti uusi Eesti mängufilme, vaadatud „1944“ ja „Liikuvad pildid“.

Lastele, keda sel aastal on samuti arvukalt osa võtmas, pakuvad põnevat programmi Katariina, Mihkel ja Kirke.

Metsaülikool kestab kuni laupäevani, mil toimub kokkuvõttev MÜ foorum. Siis tuleb aga asjad pakkida, selleks korraks hüvasti jätta ning hakata ootama järgmist suve.
Fotod: Maimu Mölder ja Tauno Mölder
 - pics/2015/08/45640_006_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_018_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_032_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_040_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_042_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_045_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_046_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_050_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_052_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_053_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_057_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_058_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_059_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_063_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_066_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_067_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_068_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_069_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_072_t.jpg
 - pics/2015/08/45640_073_t.jpg
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus