Meretagant mönusaid lugusid
Kultuur 01 Oct 2014  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Jüri Tuulik lahkus siit ilmast juulikuu alguses seitsmekümne nelja aasta vanuses. Iga, milles oli kindlasti veel sules palju, mida paberile asetada. Abrukal sündinud kirjanik pakkus allakirjutanule palju lugemisrõõmu üle aastate, rõhutas siin ehk eriti 1979. a ilmunud „Varest”, mida peaks pidama meie rahva huumorikirjanduses vajalikuks lektüüriks. Abruka rahvas, kes pidi muidugi Saaremaalt palju vajalikku hankima, kirjeldasid Tuuliku sõnul oma elupaika kui meretagant. Mitte kui meretagust kohta. Meretagant, kus kui räime, omal ajal turska, hülgeküttimist talvel poleks olnud, siis kadakate ja kiviklibu pealt poleks naljalt elatist leidnud.

Need read pole in memoriam, vaid soov tutvustada kirjanikku neile, kes ehk temast kuulnud pole või pole saanud nautida ta loomingut. Valisin riiulilt 2009 aastal ilmunud „Aprillipörssa“, teos kuhu on kogutud arvukalt Tuuliku lühijutte ning ka seal esmalt trükivalgust näinud näidend „Abruka aeg“. Ei tea, kas seda on kusagil lavastatud, aga kahtlemata oleks väärt ettevõtmine teatrirahvale. Rõhutada tuleb, et murdekirjandusena vajab teos lugeja terast tähelepanu.

Eeldan, et autor ise langetas valiku, ja edukalt, kuna pole lühijuttu, novelli, mis ei pane kui mitte muhedalt saarerahva kombel tihti muigama, siis vahest on tahtmine kohe valjult naerda. Kahtlemata kuulub näiteks teose pealkirjaks valitud fantaasia, kuidas talvel käidi Kuresaares pörsast ostmas; turul olevat neid olnud nii arvukalt et ruigamist ja kiunumist olevat Abrukalgi kuulda olnud… Selline on Tuuliku oskus lugejat paeluda, isegi kui mõni Abruka väljend pani lugedes kukalt kratsima. Eriti valiku esimene lugu - „Meretagune asi“ - on sesmõttes paras pähkel. Kui seda möikad, siis ülejäänud valik läheb libedalt.

Siinjuures tuleks rõhutada, et autor pälvis laialdaselt tunnustust – mitte ainult 1980 a. Saare Kaluri auhinnaga rannarahvast kujutava loomingu eest, aga lisaks mandrilt, esmatähtsusega oleks Eduard Vilde nim. kirjandusauhind (1977), ja Eesti kirjanduse aastapreemia (1981). Need preemiad peaks andma pildi sellest, kuidas ning mis suunas ta sulg jooksis. Ta teoseid on ka rahvusvaheliselt tunnustatud, neid on tõlgitud mitmesse keelde, sealhulgas inglise, saksa, vene, läti ja slovaki keelde.

Kiusatus on ütelda, et raamat on pigem kogutud vested kui midagi muud. Siin on enam kui terake tõtt, aga võib ka metsa minna, kuna huumorisoonega kirjutised, mis keelega mängivad, pole alati vested, isegi kui vestetega saab torkida valusaid kohti igapäevases elus ning ühiskondlikus suhtumises. Vaadake vaid, kuidas meie Kargu Karla oskab asju paika panna, ning mühakate, kes midagi ei taju, käest negatiivset kriitikat saada (anonüümselt, muidugi, internetikommentaariumis). Tuuliku novellid, mida vesteteks ei saa pidada, on õigemini meelejahutuse kategoorias, vürtsitatud satiiri, vahest iroonia, ning kahtlemata väikese saare rahvahuumoriga.

Tuulik kirjutas Abruka arhipelaagi murdes (Abrukat ümbritseb 16 väiksemat saart ja laidu, nende hulgas tuntud Linnusita saar), mängides edukalt sõnadega, nii nagu Karlagi. Vaid üks näide: armastus olevat patsiilius, selline, mis kui kord hammustab ei lase lahti kuni leivad ühes kapis. Ning siis on juba abielupaari oma teha, kuidas parima või halvema poolega toime tulla – kuid patsiilius on, vähemalt enamates Tuuliku lugudes, eluaegne kaaslane, kui just meri või kärakavõtmise kiusatus vahele ei astu.

Autor ise nimetas raamatu tagakaanel, et kogutud lood on külavahejutud. Ent merel, meretagustel asjadel on siiski „Aprillipörsa“ autoril oluline roll. Karmide loodustingimustega arvestades pole ime, et abrukalastel on armastus looduse vastu – aga eriti inimeste vastu, kuna üksi ei tule keegi mässaval merel või jääl toime. Tuulikul on erakordne oskus põimida traagilisi vaateviise humoorikatega – ning selles on selle teose peamine võlu.

Laiahaardeline, inimlik murdekirjandus, mille autori lahkumisest on kahju, kuna see tähendab, et kordumatust Abruka ajast enam uusi lugusid nautida ei saa. Tihti on nii, et looja ja lugeja saavad ühises sadamas kokku, mis on suur osa raamatusse süvenemise võlust. Mönusate ja muhedate juttude kirjapanija Jüri Tuulik jättis kahtlemata sügava jälje eesti kirjanduse ajalukku.
 
    Trüki   E-post   FB     
23 Jan 2018 19:46
Eesti Rahvuskaaslaste programm
23 Jan 2018 18:03
Selgus 2019. aasta laulu- ja tantsupeo juhtmõte XXVII üldlaulupidu ja XX tantsupidu toimuvad 2019. aasta 5.-7. juulini PM
23 Jan 2018 17:54
Eesti Põhiseaduskomisjoni enamus hülgas vabadussõjalaste au taastamise idee seadusesse raiumise UU
23 Jan 2018 11:30
Kuigi Californias on kanep legaalne, võivad suitsetavad turistid eluaegse Ameerikasse sisenemise keelu saada PM
23 Jan 2018 09:58
Washingtonis avatakse Eesti jaoks väga oluline näitus Vaatamata USA valitusasutuste tööseisakule toimub kõik plaanipäraselt
23 Jan 2018 05:00
In Putin, Russians Thought They Were Getting a Stierlitz But They May Have Gotten a Hitler Instead, Eidman Says (2)
23 Jan 2018 04:57
Militarily, Baltic Region is Stable; But in Terms of Information War, It’s Not, Latvian Expert Says
22 Jan 2018 21:53
Noorte kõnekonkursil “Kirjuta Eestile” osalemiseks on jäänud nädal
22 Jan 2018 10:35
Juhiseid sõja puhuks hakkab jagama ka Eesti ERR
22 Jan 2018 08:34
Public consultation Tue Jan 23 @ 6:30 re: Whistler's and Salvation Army sites
21 Jan 2018 18:42
Estonia’s centennial year 2018 Estonian Life
21 Jan 2018 17:17
“Räägime asjast” 21.01.2018 by Raadiosaade "Räägime asjast"
21 Jan 2018 16:54
KATRIN LUSTI BLOGI | Kas president peaks tagasi astuma?
21 Jan 2018 16:44
Rain Lõhmus: inimestel on hästi vale kontseptsioon, et raha kasvab DELFI
21 Jan 2018 16:32
Kutse Eesti Keskuse infosessioonidele Eesti Elu (13)
21 Jan 2018 16:27
Juhtkiri 3 2018 Tiigrit taltsutades Eesti Elu
21 Jan 2018 12:11
Kaju: Eesti on väga lähedal valitsuskriisile ERR
21 Jan 2018 12:05
Mis maksab see eesti naine? Eesti Elu (1)
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Jan 31 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek
Feb 21 2018 - Toronto Eesti Maja
Eesti Keskuse projekti koosolek

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus