Meie mees Pariisis
Ajalugu 03 Apr 2011  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Vladimir Karasjov-Orgussaar
„Eesti Ekspress” 02.03.1990
Meie mees Pariisis

Artikkel: http://www.nommevalitsus.org/?...

Hiljuti esines NLKP KK delegatsioon Pariisis, Sorbonne’is toimunud Ida-Eurooopale pühendatud kollokviumil. Kaasas oli ka Vaino Väljas. Raadiojaamade teateil oli meie esindaja kõne saanud ägeda reaktsiooni osaliseks. Märgiti ka mitmete diplomaatide lahkumist Väljase sõnavõtu ajal. Ometi on Prantsuse pressis hiljaaegu palju juttu olnud näiteks parteijuht Brazauskasest. Ehk oli arusaamatuse põhjuseks südidus, millega Väljas propageeris eesti rahva enamiku soovi – Eesti Vabariiki? Palusime kollokviumi kommenteerida Pariisis laval hr.Karasjov-Orgusaarel:

1

NLKP tõi Väljase rahvusvahelisele kollokviumile, et luua vastukaal Brazauskasele või täpemalt – vastandada „Brazauskase efektile” „Väljase efekti”. Väljas pidi esinema esimesena nõukogude delegatsioonist. Tema järel pidid muljet süvendama nii prominentsed gorbatšovlased kui näiteks Aleksander Jakovlev.

Esimesena pidanuks Väljas esinema ka seetõttu, et siis pidanuks kollokviumilaua taga istuma Prantsusmaa ja Rumeenia peaministrid, Sotsialistliku Internatsionaali president Willy Brandt, Tšehhoslovakkia Kodanike Foorumi esimees Petr Pithart, „Solidaarsuse” parlamendigrupi juhataja Poola Seimis Bronislav Ceremek ja teised.

Prantsuse peaminister läks Sorbonne’i Suurest Amfiteatrist ära enne Väljase esinemist. Rumeenia peaminister aga Väljase esinemise ajal. Selle kestel oli saalist ka teisi lahkujaid.

Põhjuseks oli see, et rahvusvahelisele kollokviumile püüti näidata muster-gorbatšovlast. Seda rõhutas ka Väljas ise, korrates, et Eestis arenev eksperiment on teadlik, maad uuriv katsetus ühe liiduvabariigi suveräänsuse ja iseseisvuse valdkonnas. See tähendab, et kõik, mis Eesti poliitikas toimub, on eksperiment ja selle läbiviijaks EKP!2)

Me olime esimesed, kes nõudsid 6.paragrahvi tühistamist, ütles Väljas. Ta kinnitas, et tema on valmis koostööks teiste parteidega.

Muuseas, Väljas märkis, et kõik teised uudsusi taotlevad liikumised Eestis on kommunistide asutatud. Ja rahvas näitas oma tänulikkust ning usaldust komparteile kohalike nõukogude valimistel, hääletades 60-protsendiliselt kommunistide poolt.

Me oleme juba majanduslikult iseseisvad, väitis Väljas. See on Gorbatšovi majanduseksperimendi Eesti mudel. Eesti NSV aga on juba suveräänne liiduvabariik. Ning nüüd on EKP ülesandeks saavutada Eesti NSV tunnustamist rahvusvahelise õiguse subjektina nii de jure kui de facto.Väljas ei jätnud kahtlust, et Eesti soovib jääda N.Liidu koosseisu, kuid iseseisva, suveräänse riigina.
Ta küsis: kas see pole paradoks?
Ja vastas: ei ole.

Sest komparteil on rahva usalduse mandaat.

Väljase poolt öeldu tundus kuulajatele ebausutav ja uudne. Ükski prantsuse ajakirjanik pole kunagi säärast informatsiooni Eestimaa kohta oma lugejaile toonud!

Kuna viimane Väljase lause käis Eesti NSV kui kadunud poja kohta, keda Euroopa peab koju tagasi võtma, siis kõne lõpus publik siiski plaksutas.

Varem oli Prantsuse peaminister Michel Rocard öelnud oma sõnavõtus, et kommunism on näidanud oma eluvõimetust, on jõudnud pankrotini. Samasugust mõtet kordasid ka teised sõnavõtjad, kaasa arvatud Rumeenia peaminister Petre Roman.

Vaino Väljas vaidles sellele tõele esimesena vastu. Ta oli isegi väljakutsuv. „Ütlete, et kommunism on surnud? Vaadake mind. Siin ma olen teie ees...”

Kommunism pidavat just Eestis näitama oma elujõudu. See andis aluse istungi juhatajale, Lääne-Saksa ajaloolasele Rudolf von Thaddenile oma lõppsõnas öelda: vaadake kui rikas ja erinev on Ida-Euroopa mõttemaailm: kommunism, mis on võimatu Poolas, on täiesti aktsepteeritud Venemaal ja Eestis...

Tundub, et Väljas peab maksku mis maksab maailmalt välja kauplema Eesti annekteerimise tunnustamist. Niikaua, kui teised ikka veel alles organiseeruvad, soovib ta endale (ja Gorbatšovile) kõik kohad kinni panna. Selles mõttes peavad eelolevad ENSV Ülemnõukogu valimised olema viimaseks tilgaks, mis täidab Eesti NSV tunnustamise karika.

Vladimir Karasjov-Orgussaar

------------------

1)Tuntud Eesti filmirežissöör, kes 10 aastat tagasi Pariisi emigreerus.

2)See peaks olema muidugi naerukoht, tegelikult aga on tragöödia. Kommentaarid on vast liigsed. Ega seda artiklit muidu vast polekski siin vaja ära tuua kui ainult sellepärast, et okupatsioonivõim sättis hr.Väljase nn. „Moskvaga läbirääkimisi pidava komisjoni etteotsa”. Ja rahva enamus samal ajal loitsis: Väljas, Rüütel Toome...
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus