Meeskooris saavad meestest mehed
Eestlased Eestis 11 Jun 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Indrek Sarapuu, Maaleht

 - pics/2012/06/36628_001.jpg
Mõisaõues laua ääres istuvad Aivar Matt, Juhan Juss Undrits, Margus Nõmm, Ülo Annamaa ning koorjuht ja mõisa peremees Kalev Lindal.
.
Haaslava laulumehed käivitasid pikalt aru pidamata Tartu kandis autod ja tuuritasid mööda käänulist vana postiteed Varbuse muusikamõisa, et törts juttu puhuda.

Koorijuht Kalev Lindal oli eelmisel õhtul teinud ühe telefonikõne ja kohe sai igast häälerühmast ühe mehe nõusse tulla Varbusele, bass ei pidanud paljuks otse kraanaga Põlva kandist kohale veereda.

Mõisaõues laua ääres said seega kokku Aivar Matt – juhatuse esimees ja esimene tenor, Juhan Juss Undrits – bariton, Margus Nõmm – teine tenor, Ülo Annamaa – bass, ning koorjuht ja mõisa peremees Kalev Lindal.

Algatuseks kiidavad mehed meestelaulu, oma koori ja nädalapäevad tagasi toimunud Haaslava meestelaulupäeva.

Kuidas laulupäev siis läks?


“Tundub, et publikule meeldis. Oleme saanud palju positiivset tagasisidet ja seda just korraldusliku poole pealt,” ütleb Juhan Juss algatuseks.

Laulupäeval toimus ka valdade ja väikelinnade võistulaulmine, mille auhinnaks oli võimalus kaks aastat enda valduses hoida viiulivõtmega rändmalakat, mille peal Haaslava mehed juba kaks korda kirjas olnud.

Kes aga 1996. aastast pärit malaka võidab, see järgmise võistulaulmise eest ka hoolt kannab. Kahe aasta pärast võib mehi malakaga näha Põlva- või Võrumaal, sest need ühendatud jõud olid seekord teistest üle.

Nüüd läheb aga jutt hoopis Sillaotsa kooli kiitmise peale. Kooli omaaegne direktor Johannes Loost – Loosti Juku – oli see, kes tegelikult Haaslava meeskoori uuesti käima tõmbas, teab Juss rääkida.

“Pärast sõda oli raske aeg ja meeskoor varjusurmas. 1923. aastal koori loonud Aksel Rüütli oli ära läinud Võndu koolmeistriks. Ja alles 1965. aastal puhus Juku koorile uuesti eluvaimu sisse,” pajatab Juss.

Kalev Lindal seisab Haaslava koori ees 1988. aastast.


Koori kuulsusrikkast minevikust toovad mehed välja võistulaulmise Estonias, kus esimest korda lauldi end B-kategooriasse. Vahepeal sai küll kukutud
C-kategooriasse ja see kõige kõrgem on muidugi A, kuhu kuuluvad päris profid. “Tegime kõik, mis suutsime, aga ikka läks ­beesse,” naljatleb Kalev Lindal.

Juunikuu keskel toimuvaks Balti- ja Põhjamaade meestelaulu peoks õpivad mehed hoolega, sest kokku on lepitud, et kõik osalejad laulavad kõiki laule, olgu see siis soome, norra, läti või ladina keeles.

Ja siis räägib iga mees oma loo, kuidas ta meeskoori sattus. Juss ütleb, et tegi seda isa eeskujul. “Ta küll ei piinanud mind sellega. Võttis vaikselt-vaikselt ning kavalasti ühistele väljasõitudele kaasa. Nägin koorielu, ja kurat, see oli nii lahe. Ja siis, kui ülikoolis olin, tulin ja jäin. Mulle meeldis, kuidas omavahel peene satiiriga probleemid ära lahendati. Ja see koostöövaim, mis seltskonnast õhkus...” mõtiskleb Juss.

“Meheks saamine on ju raske, ja kooriga koos meheks kasvamine on hästi õpetlik. See tekitab põlvkondadevahelist järjepidevust,” võtab Juss tarkuse kokku.

Ülolgi on õnnestunud isa jälgedes käia. “Olin lapsena tähele pannud, et ükskõik kuhu peole ma ka ei läinud, alati isa laulis. Pärast sõjaväeteenistust põrutasin kohe meeskoori! Vahepeal pidin küll 15 aastat koorist eemal olema, aga ütlesin kohe meestele, et ülikonda ma tagasi ei anna, seda läheb veel vaja. Ja nii läkski. Minu jaoks on tähtis kooriga koos käimine ja reisimine. Kust mujalt veel sellist meelelahutust otsida!”

“Mind tõi hoopis Aivar siia,” alustab oma lugu Margus Nõmm. “Tema on minu “isa”, aga kõvasti noorem muidugi,” viskab Margus nalja edasi.

“Kuna mängin iiri muusika ansamblis ja Aivar oli Tartus mind kuulamas. Siis tuli ta ja ütles, et mis sa siin niisama mängid, tule laula ka.”

Aivar Matt meenutab aga, et laulis kunagi segakooris ning sealt edasi liikuda on ainuke tee meeskoori. “Minu kadunud ema, kes oli ka koorijuht, hindas meestelaulu väga kõrgelt. See on koht, kus saab palju nalja ja tehakse samas ka tõsist tööd.”

Mehi on Haaslava kooris üle Tartumaa ja mujaltki. Üks mees käib proovi lausa Pärnust, ja kõik hea seltskonna pärast. “Eks see aeg tuleb võtta,” arvavad nad.

Haaslava valla buss teeb proovipäeval 50kilomeetrise ringi algul ühtpidi ja pärast 50 kilomeetrit teistpidi tagasi – toob mehed kokku ja hiljem viib kodudesse tagasi.

“Naisega on vaikides kokku lepitud, nii et siin ei ole variantigi – ma lihtsalt lähen ja laulan. See lihtsalt peab niimoodi olema,” selgitab Ülo.

“Mulle räägiti kohe, et kuskil kolmandal aastal hakkab naine aru saama, et midagi on viltu. Sinnamaani ta lepib selle kõigega,” seletab Aivar.

Mehed tervisest

Kalev Lindal usub, et laulmine annab tagasi mehe vaimse tervise.

“Mugavusest ja laiskusest jagu saamine, eriti veel pärast tööd, on üsna raske, aga siis mõtled, et äkki keegi paneb mõne laheda killu, ning veadki end proovi kohale,” teatab Juss optimistlikult.

Igal juhul on mehed rõõmsad, et kui juba lauluks läheb, on väsimus nagu pühitud.

“Meil on suvel traditsiooniliselt perepäevad, mil sõidame välja mere või jõe äärde. Mängime mänge ja kõik on ilusti ette valmistatud,” lisab Aivar.

“Talvel aga korraldame üritust, mida on aastakümneid nimetatud süldipeoks,” pajatab Ülo. “Vanasti, kui rohkem maamehed oldi, võeti oma sahvrist süldikauss kaasa ja veel üht-teist ja kolmandat, ja saadigi pidu peetud. Nimi on säilinud, küll aga on sülti järjest vähemaks jäänud. Seda pidu on peetud alati koos abikaasadega.”

“On muidugi koore, kus omavahelist läbikäimist üldse pole,” teab Aivar öelda. “Vahel helistame, saame kokku ka muul ajal, kui on vaja.”

Üks traditsioon koorub jutu lõpuks veel välja. Nimelt on Ülol põllu peale rada sisse aetud ja on üks vana Žiguli. “Me korraldame seal põllurallit. Pärast raputatakse võitjatel kätt ja antakse sümboolne kingitus,” räägib Juss õhinal.

Suurimaks väljakutseks on meestel aga Tuigo koolimaja – endine mõis – korda saada, sest Haaslava meeskoor on asutatud just selles hoones.

SUUR PIDU


Põhja- ja Baltimaade meestelaulu päevad

- Toimuvad 15.–17. juunini Tartus.

- Osavõtjad on Põhja- ja Baltimaade mees- ja poistekoorid.

- Kunstiline juht – Jüri Rent.

- Põhikontsert 16. juunil Tartu laululaval.

- Kontserdid toimuvad Tartu Ülikooli aulas, Lähte pargis, Tartus Antoniuse õues, Kanepi seltsimajas, Otepää kirikus, Puurmani lossis, Reola rahvamajas, Vanemuise kontserdisaalis, Mooste folgikojas, Alatskivi lossis, Jõgeva kultuurikeskuses, Elva gümnaasiumis, Viljandi Pauluse kirikus, Tartu Jaani kirikus, Balti kaitsekolledžis, Estonia kontserdisaalis.
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus