Dr. Kalev Kukk


6. mail 1959 suri prof. Ragnar Nurkse. Ta oli ja on jäänud siiani ainsaks tõeliselt maailmamainega eesti soost majandusteadlaseks ja vahest isegi kõige kuulsamaks eesti teadlaseks üldse. Tuntuselt suudaks temaga võistelda ilmselt vaid astronoom Ernst Öpik.

Ragnar Nurkse majandusklassikaks saanud raamatuid „International Currency Experience: Lessons of the Inter-War Period” (1944), „The Course and Control of Inflation: A Review of Monetary Experience in Europe after World War I” (1946) ja „Problems of Capital Formation in Underdeveloped Countries” (1953) tsiteeritakse üle kogu maailma tänini. Samas tuleb häbiga tõdeda, et kuni viimase ajani ei teatud Eestis temast pea mitte kui midagi. Osalt on see tingitud Eestit pikalt ümbritsenud „raudsest eesriidest”, mis oli iseäranis tihe sotsiaalteaduste ja -teadlaste suhtes. Eks seetõttu pole ühtki neist nimetatud raamatutest üheski Eesti avalikus raamatukogus.

7. oktoobril 2007 möödub 100 aastat selle eesti rahva suurmehe sünnist, kelle nimi ei kerkinud 20. saj. rahvuslike suurkujude valimisel 1999. a. kahjuks kordagi üles. Taas tuli tõdeda, et ükski prohvet pole kuulus omal maal. Olen juba aastaid püüdnud Ragnar Nurkse jälgi ajada ja pean tunnistama, et tema erakordselt huvitava ja ülieduka, kuid kahetsusväärselt lühikese elu loos on veel piisavalt palju „valgeid laike”. Kas või see, kui suur oli ikka tema osa Bretton Woodsi süsteemi sünnis või siis tema suhted prof. Nikolai Köstneriga.

Ragnar Nurkse sündis Käru mõisas Vändra kihelkonnas.

Pärast Tallinna Toomkooli lõpetamist 1926. a. astus Nurkse Tartu Ülikooli õigusteaduskonda. Peatselt lahkus ta Tartust Shotimaale ja lõpetas 1932. a. Edinburghi Ülikooli majandusteadlasena first class degree'ga.

Edasi viis elutee Ragnar Nurkse üle Viini Rahvasteliidu teenistusse Genfis. Rahvasteliidu Sekretariaadis tegeles ta peamiselt rahvusvaheliste rahandussuhetega. Siinkohal vääriks mainimist pikantne seik, mis oleks võinud saada Nurkse kui majandusteadlase tulevasele hiilgavale karjäärile saatuslikuks. Nimelt tehti pärast pooleaastase katseaja edukat läbimist Ragnar Nurksele ettepanek sõlmida juba 7-aastane teenistusleping Rahvasteliiduga. See harukordne võimalus ähvardas nurjuda, sest tal oli läbimata kohustuslik kaitseväeteenistus. Lepingu tingimuseks oli aga see, et ta ei peaks kaitseväeteenistuse kohustuse täitmise pärast oma teenistust Rahvasteliidus katkestama.

Nurkse kaitseväeteenistuse küsimus tõi kaasa pika kirjavahetuse ja tüli kaitse- ja välisministeeriumi vahel, kus ta peamiseks eestkostjaks sai välisminister Julius Seljamaa. Et asi kiskus Nurkse jaoks vahepeal lausa kriitiliseks, näitab kas või toonase kaitsevägede ülemjuhataja kin-ltn Johan Laidoneri resolutsioon 23. juulist 1935 ühel õiendil: „Kui Nurkse teenistusse mitte ei ilmu, siis loetakse teda väejooksikuks ja läheb kohtu alla.”

Oma toetuskirjas August Schmidtile (hilisema nimega Torma) annab Rahvasteliidu Sekretariaadi finantsosakonna ja majandusuuringute talituse direktor Alexander Loveday tollal alles 27-aastasele Ragnar Nurksele hiilgava iseloomustuse: „… minu arvates on Nurkse tõeline avastus ja loodetavasti tõestab ta oma tegelikku väärtust Rahvasteliidule niipea, kui asjaolud lubavad meil temaga teenistuslepingu sõlmida. Temas on õigupoolest midagi ootamatult haruldast, täpsemalt see eripärane mõttelaad, mis on oodatud meie uurimistöös, samuti nii erakordne keelteoskus kui ka esmaklassiline haridus. Ta on tõestanud mulle enda üsna tavatut kasulikkust oma suutlikkuse ja ettevalmistuse, samuti ka kiire taibukusega. Ma võin suunata teda ühelt teemalt teisele, kui tööpinge seda nõuab, kui just keegi teine osakonna töötajatest pole otseselt selle täitmiseks ette nähtud.”

II maailmasõda viis Ragnar Nurkse USA-sse, kus talle olevat pakutud kõrget ametiposti (kas mitte isegi asepresidendi kohta?) äsjaloodud Rahvusvahelises Valuutafondis. Ragnar Nurkse otsustas aga akadeemilise karjääri kasuks. 1947 valiti ta Columbia Ülikooli korraliseks professoriks, millisel ametikohal töötas ta kuni surmani. Tõsi, vahetult enne surma nimetati ta Princetoni Ülikooli professoriks.

Oma järelehüüdes Ragnar Nurksele kirjutas Vaba Eesti Sõna mh: „Prof. Nurkse polnud üksi hinnatud oma õpilaste poolt vaid rahvusvaheliselt kõrgelt tunnustatud majandusteadlane. On selge, et sellise kuulsuse taga, kodus ja võõrsil, peab olema põhjus – põhjus, mis tõmbab kaasa tudengite hulki, mis eraldab üht teadlast teisest. Kokkuvõtlikult võiks nentida, et nende otsitud põhjuste hulgas esinevad: põhjalik rahvusvahelise majanduse teooria ja praktika tundmine, ideede originaalsus, selge ja võltsimatu visioon probleemistikust, julge ja konstruktiivne prognoos, loogiline ettekandmise võime, ja lõpuks õppejõu isiksuse külgetõmbejõud.”


Ragnar Nurkse on väärt, et tema mälestust jäädvustada. Olen oma esialgsed uurimistulemused võtnud kokku kahes 2004. a. ilmunud pikemas artiklis. Neist üks ilmus ajakirjas Akadeemia (nr 5: Kes oli ja on Ragnar Nurkse?), teine aga nii eesti kui inglise keeles Eesti Panga kvartalikirjas Kroon & Majandus (nr 1: „Ragnar Nurkse (taas)avastamine”. Neis mõlemas on kahjuks vigu, mida ma olen oma hilisemate uurimustega saanud korrigeerida. Oleksin äärmiselt tänulik kõigile lugejatele, kellel on mingeid mälestusi Ragnar Nurksest, iseäranis võimalikest isiklikest kohtumistest temaga. Või siis ka seoses tema ema Victoria Clanman-Nurksega (1882-1964), kes oli mäletatavasti valitud Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides 3. ja 4. Esinduskogusse.

Ootan kirju aadressil 10127 Tallinn, Kuristiku 18-2 või siis e-postiga aadressil . Ka Eesti Pangal on kavas tähistada Ragnar Nurkse 100. sünniaastapäeva.

Märkmed: