Meditsiinitöötajad: poliitikud ei võta meie streiki tõsiselt
Eestlased Eestis 04 Oct 2012  EWR
    Trüki   E-post   FB     
Meditsiinitöötajad: poliitikud ei võta meie streiki tõsiseltMeditsiinitöötajad: poliitikud ei võta meie streiki tõsiselt

Esmaspäeval alanud tervishoiutöötajate streik võib järgmisel nädalal laieneda ka maakondadesse, kui riigijuhid jätkavad pea liiva alla peitmist.


Tervishoiutöötajate kolm esimest streigipäeva on näidanud, et nende nõudmisi ei taheta kuigi tõsiselt võtta.

“Ei mingeid arenguid ja streik kestab edasi. Kui vahepeal meile vastuvõetavaid ettepanekuid ei tule, laieneb streik esmaspäeval ka maakonnahaiglatesse,” kinnitab tervishoiutöötajate kutseliidu president Iivi Luik.
 - pics/2012/10/37562_001_t.jpg
Anneli Kullamaa (vasakul) ja Hille Lill
Foto: Raivo Tasso


40 tunni asemel 60tunnised töönädalad


Kui tavaliselt on Tartu Ülikooli Kliinikumi kopsukliiniku koridor vastuvõttu ootavaid patsiente täis, siis sel nädalal on vaikne.

“Ma pole kunagi varem tööst nii väsinud olnud kui praegu – kunagi pole töökoormus olnud nii suur,” räägib kopsukliiniku vanemarst-õppejõud, 30aastase töökogemusega Hille Lill oma kabinetis arvuti taga istudes ja haiguslugudesse süvenedes.

“Ei ole aega enam haigega suhelda, pole enam aega mõelda!”

Kui arstil pole enam aega mõelda ja haigust endale selgeks teha, kannatab tema sõnul eelkõige ravi kvaliteet.

“Uurime mõnd haiguslugu, nüüd on mahti nende üle rahulikult mõelda ja analüüsida, et leida parimaid ravivõtteid,” lisab arst-õppejõud Anneli Kullamaa.

Ei Lill ega Kullamaa ole streigi üle õnnelikud. Aga kannatus on katkenud ja vanamoodi jätkata enam ka ei saa. Mitu aastat kestnud läbirääkimised töötingimuste muutmiseks pole lahendusi toonud.

Mõlemad arstid peavad esimeseks lahenduseks meditsiinilise abipersonali juurdepalkamist. Kui töökoormus väheneks, saaks haigetega rohkem suhelda ja neid isegi rohkem vastu võtta.

Mis puutub arstide väidetavalt kõrgetesse palkadesse – et arstid saavat 1700 eurot kätte –, siis Lille ja Kullamaa meelest on see arvudega žongleerimine. “Kui ma töötaksin poolteise kohaga, ka siis ei saaks ma 1700 eurot kätte,” möönab Kullamaa.

“Me ei nõua mitte niivõrd palka juurde, kuivõrd inimesi juurde, appi, et me arvuti- ja paberitöö asemel saaksime tegelda sellega, milleks me ülikoolis oleme ette valmistatud,” märgib Lill, lisades, et ka palgatõusu on siiski vaja, seda pole viis aastat olnud.

Teisteski ülikooli kliinikumi haiglates näeb ustel silte, et streigi tõttu ambulatoorset vastuvõttu ei toimu. Päris tühjad koridorid siiski pole, sest vastu võetakse endistviisi lapsi, rasedaid, onkoloogilisi ja erakorralisi haigeid.

Radioloogiakliiniku vastutav radioloogiaõde Ele Virolainen streigib ja töötab ühtaegu, sest eelmainitud inimrühmi tuleb edasi teenindada.

“Kui me ise midagi ette ei võtaks, ei streigiks, siis ilmselt ei muutuks midagi, töötaksime edasi sama suure koormusega,” räägib Virolainen.

Normaalse 40 tunni asemel rügab ta tavalistel nädalatel 60. Kõik see on kodu ja pere arvelt – selleks et palk vähegi ära elada võimaldaks. Vaid nii õnnestub tal välja teenida 700–800 eurot kuus.

Aastani 2009 oli radioloogiaõdedel tööga kaasneva ioniseeriva kiirguse tõttu lühendatud tööpäev, 6 tundi. Siis viidi tööpäev 8tunniseks, kuid palk jäi samaks. Kiirgus ka.

16 aastat radioloogiaõena töötanud Virolainen nendib, et algusajaga võrreldes on töökoormus hüppeliselt kasvanud, palk aga mitte. Radioloogiaõdesid napib haiglates ja polikliinikutes üha enam. “Paljud meist ei pea koormusele vastu või käime haigena tööl, sest raha on vaja,” tunnistab Virolainen.

Naine usub, et streik läheb asja ette ja tulemus ikka tuleb: et palk kasvab ning meditsiinitöötajad ei pea end enam mitmel kohal rabades surnuks töötama.

Kiirabiautost tuletõrjeautosse

Eelkõige palgatõusu loodavad Tartu kiirabiautojuhid, kes esmaspäeva hommikul selle eest piketeerisid. Neil streigiõigust ei ole, kuigi nad tahaksid seda väga.

“Me jääme Eesti keskmisele palgale ikka väga kõvasti alla, normtundidega teenime 600 euro kandis kuus, sellest veel maksud maha,” selgitab transporditöötajate ametiühingu kiirabisektsiooni esimees Aim Uibo.

Kiirabiautojuhtide palk jääb tavaautojuhi omale peaaegu 50% alla. Samas on vastutus suur ja töö ei piirdu üksnes autojuhi omaga. Kiirabibrigaadi liikmena tuleb osaleda ka patsientide abistamises.

Et ära elada, käivad mitmed neist taksot sõitmas või muid otsi tegemas. On neid, kes 24tunnisest kiirabivalvest kiirustavad 24tunnisesse valvesse päästeametisse.

“Teeme oma tööd puhtalt missioonitundest, meieni pole Eesti majanduse elavnemine jõudnud,” märgib Uibo, kes on kuus aastat kiirabiautojuhina paljude elusid päästmas käinud.

Nii nagu meedikutel, on ka rahval kops üle maksa läinud. Tervise kui kõige kallima varaga ei saa ju riskida.

Kümnest eile Tartus küsitletud juhuslikust inimesest üheksa toetasid tervishoiutöötajate streiki, vaid üks oli vastu.

Streigist osavõtjate valdav arvamus oli, et riigijuhid ei tohi sellesse streiki suhtuda nii ülbelt ja üleolevalt, nagu nad seda seni on teinud.

“Peaminister peaks võtma otsustamise enda kätte, aga kelle asi see on, kuni endal hea on. Ometi on ta kohustatud seda tegema,” leiab raske puudega pensionär Klara Siilivask kepile toetudes.

“Rahvast ei tohi hätta jätta!” saadab ta peaminister Ansipile appikarje.

Siilivask on viimastel aastatel Tartu arstidelt ja kiirabilt tihti abi saanud. Seepärast ta teab, et neil on koormus suur, aga palk väike.

Ta ei taha, et peaks kunagi tõlgi abil võõrkeelsetelt meedikutelt oma hädadele leevendust paluma.

Paljud eesti keelt kõnelevad meedikud on aeg-ajalt mõelnud välismaale tööle mineku variandile.

Siiani on need arstid-õed, kes Eestile jätkuvalt truuks jäänud, peitnud selle variandi tagataskusse, sest neile meeldib kodus omakeelsete patsientidega töötada.

Aga mine tea! Seepärast nad streigivadki, et tagataskust ei tuleks seda äärmuslikku varianti välja võtta.

See, et meie meedikud välismaale tööle ei läheks, on kirja pandud ka streigi peaeesmärgina.

--------------------------------------------------------------------------------

[b]MEEDIKUTE STREIK
Peamised nõudmised


- Sõlmida kollektiivleping arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks.

- Tõsta töötasu alammäär ehk miinimumtunnitasu arstidel ja hambaarstidel 7.16 eurolt 8.60 eurole; õdedel ja ämmaemandatel 3.83 eurolt 5.50 eurole ja hooldustöötajatel 2.11 eurolt 3 eurole.

- Kehtestada eriarstide töökoormuse ülempiirid ning õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardid.

- Suurendada tervishoiu rahastamist ja parandada arstiabi kättesaadavust.

Allikas: Eesti Arstide Liit
 
    Trüki   E-post   FB     
SÜNDMUSED LÄHIAJAL
Aug 22 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 23 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 24 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 25 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool
Aug 26 2017 - Muskokas
Kotkajärve Metsaülikool

Vaata veel ...

Lisa uus sündmus