Kodusaarte hommik TEBK-s Ajakirjanik Voldemar Kures kurtis 1955. a. pessimistlikult, et pagulaseestlastel pole enam kontinuiteeti, mida me tänapäeval nimetame jätkusuutlikkuseks ja järjepidevuseks. 54 aastat hiljem võime kinnitada, et õnneks polnud hr. Kuresel õigus. See ilmnes ka 15. novembril Toronto Eesti Baptisti Koguduses (TEBK) toimunud kodusaarte hommikul.
Nagu pastor Jüri Puusaag ava- ja tervitussõnas mainis, pole Eesti saarte rahvas Torontos otsa saanud, vaid püsib edasi. Nad korraldavad jätkuvalt ka kodusaarte hommikuid (varem õhtuid) – traditsioon, mida uus generatsioon on asunud innukalt edasi viima. Nii TEBK liikmetele kui külalistele oli sel hommikul üllatuseks noorte instrumentaal-vokaalansambli esmakordne esinemine, kes laulsid-mängisid ise ja saatsid rütmikalt ka üldlaule. Nad kõik (siiski ühe erandiga) on Saare- või Hiiumaa juurtega.
Jumalateenistuse avapalve pidas Kaljo Süld Joh.ev. 3. ptk. mõtete alusel, küsides, kas meil on intellektuaalne või südameusk. Viimane aitab lahendada eluprobleeme. Noorteansambel esitas seejärel laulu „Vaid Kristus“ ja segakoor kaks Charles Kipperi laulu („Tema põllul“ ja „Kiituselaul“) autori juhatusel ning Helen Paiveli klaverisaatega.
Järgnevalt tervitas kokkutulnuid EV aupeakonsul Laas Leivat, kes lisaks kahele hiiu naljale rääkis oma suvisest reisist Hiiumaale, kus ta viibis Tärkide suguvõsa kokkutulekul. Hr. Leivat rõhutas, et saarte inimestel on eriline omavaheline side.
Noortekoorilt kõlas seejärel Eesti kooriklassikasse kuuluv laul „Ta lendab mesipuu poole“ (J. Liiv / P. Sarapik) Marika Wilbiksi juhatusel ja Ch. Kipperi klaverisaatel. Erica Ceneda juhatas lapsed ja noored pühapäevakooli ning sõna tervitusteks sai Saarlaste Ühing Torontos esimees Johannes Pahapill. Ta andis hea ülevaate viimasel ajal kodusaarel toimunud olulisematest sündmustest ja uudistest. Saaremaad, kus Küdeva lahes on nüüd olemas süvasadam, külastavad ristlus- ehk kruiisilaevad, kuid neid võiks olla rohkemgi. Käimas on vilgas kodukaunistuse tegevus, suur töö on ette võetud Kuressaare Laurentsiuse kirikus jm. Hiidlaste Seltsi poolt tõi tervitusi esinaine Tamara Norheim-Lehela, kes tänas TEBK-d siinse eesti ühiskonna tegevuse toetamise eest. Ta ütles, et sügis pole ainult kurb hääbumise aeg, vaid selles on ka palju ilusat, ning esitas Valeria Kimberg-Kotkase luuletuse „Minu joon“.
Siis kõlas Marika Wilbiksilt soolo „Mitte jõuga, mitte väega…“ Ch. Kipperi klaverisaatel. J. Puusaagi vaimuliku sõnumi aluseks oli 2.Kor.5:17-20. Pastor rõhutas, et iga inimene vajab isiklikku lepitust Jumalaga Jeesuse Kristuse kaudu. Selleks ongi olemas kogudused. Meie sellekohane vabatahtlik otsus on suure tähtsusega, olles eelduseks lepitusakti sõlmimiseks, mis kehtib siin maa peal, aga ka igavikus.
Järgnes soojas ja meeldivas õhkkonnas kulgenud koosviibimine kohvilauas kiriku alumises saalis.
