See artikkel on trükitud:
https://www.eesti.ca/massiivsed-gaasiplahvatused-torontos/article20696
Massiivsed gaasiplahvatused Torontos
15 Aug 2008 Kaire Tensuda
Prof. Olev Träss kommenteerib teemat

Pühapäeva, 10. augusti varahommikul, enne kella 4 raputas Torontot tugev plahvatus Keele ja Wilson St. piirkonnas asuvas propaanihoidlas Sunrise Propane Industrial Gases, mis oli oma tugevuse tõttu kuulda mitmete kilomeetrite kaugusele. Järgnes tulekahju kaugele ulatuvate leekide ja suitsuga.

Linna esmaabimeeskondade kiire tegutsemise käigus evakueeriti ca 1,6 km raadiusega piirkonnas umbes 12.000 inimest oma kodudest; suleti ümbruskonnas olevad ärid ning teed, kaasa arvatud teatud osa kiirteedest 401 ja 400. Kuni järgmise päeva pärastlõunani suleti ka mitu allmaaraudteejaama.

Elanikud õnneks kannatada ei saanud, teatati ainult mõnedest väiksematest vigastustest. Surma sai üks tuletõrjuja. Esmaspäeva õhtul leiti paigast veel üks surnukeha.

Evakueeritud viidi York Ülikooli, kus Salvation Army vabatahtlikud neile süüa pakkusid. Abiks olid ka Punane Rist ja Humane Society. Enamus elanikke said pühapäeval oma kodudesse naasta.

Mitmed kodud olid aga õnnetuse tõttu kannatada saanud — aknad, katused jm. The Insurance Bureau of Canada kinnitas inimestele, et kahjud kaetakse, kui on olemas kindlustus; ja et niisugune õnnetus ei põhjusta preemiate ülesminekut. Inimestel soovitatakse võtta ühendust oma kindlustuse esindajaga.

Õnnetuse põhjuse asjaolud on uurimisel.

*

Toronto Ülikooli keemiainseneriteaduse osakonna emeriitprofessor Olev Träss on andnud viimastel päevadel mitmeid intervjuusid televisioonile, raadiole ja ajalehtedele — esimese telefonikõne sai ta pühapäeva hommikul kell 10. Samal päeval järgnes veel mitu intervjuud, samuti esmaspäeval — kokku seitse. Meediakanalid soovisid kuulda tema kui hinnatud keemiaprofessori arvamust õnnetuse tekke kohta, samuti selle mõjudest inimeste tervisele. Prof. Träss andis teisipäeva hommikul intervjuu ka Eesti Elule, puudutades samu küsimusi, mida uurisid temalt Kanada ajakirjanikud.

Miks õnnetus juhtus, täpselt veel ei teata, küll arvab prof. Träss, et ilmselt tekkis tol ööl mingil põhjusel ühte tanki leke, mille tõttu valgus välja propaangaasi, ja kuna see on veidi raskem kui õhk, ei tõusnud see üles, vaid vajus madalalt laiali ja segunes õhuga. Propaangaas ja õhk moodustavad aga plahvatusohtliku segu, ja plahvatuse tekkimiseks on vaja kuumuseallikat, mis tekitab momendiks lokaalset kuumust. Kuskil ikka leidub säde; selleks võib prof. Trässi sõnul olla ka staatiline elekter, sest kui vedelik voolab välja, tekib hõõrdumine (millest siis omakorda staatiline elekter).

Kui esimene plahvatus oli käigus, võis survelaine muud lõhkuda, arvab prof. Träss — mõni tank võis põruda paigast ära ja selle ühendused katki minna. Nii sai välja pääseda uut gaasi ning tekkida uued plahvatused; õhu ja gaasi segu oli kuum.

Teiseks küsiti prof. Trässilt, kas niisugune propaanihoidla tohib ikka asuda kodude lähedal? Ta leiab, et see peab siiski olema inimeste kodude suhtes mugavas kauguses, et saada oma paaki täita, aga seal hoitav kogus peaks olema minimaalne, katmaks lühiajalisi vajadusi. Kui palju seal propaani hoiti, pole teada.

Kolmandaks uuriti prof. Trässilt, kuidas mõjutab niisugune õnnetus piirkonnas viibinud inimeste tervist. Tema sõnul on propaangaas ise väga puhtalt põlev kütteaine, mille põlemisest ei teki mingeid mürkgaase — muidu ju ei kasutataks seda koduaedades barbeque tegemisel. Aga kui tulekahju lahti läheb, haarab see ka muud nagu plastikmaterjalid, mis põlevad halvasti ja tekitavad mürgist suitsu. Professori sõnul on üheks hädaohuks asbest, mida leidub igal pool — aastakümneid tagasi oli see standard-isoleerimisaine torude ja tankide juures. Tänapäeval kasutatakse teisi aineid. Prof. Träss, kes on ülikoolis põhjalikult asbesti uurimisega tegelenud, kõneleb, et umbes veerand sajandit tagasi saadi teada, et see võib tekitada inimestele kopsuvähi riski; seepärast seda enam uutes majades ei kasutata ja mõnikord vahetatakse välja ka vanades. Asbest koosneb peenikestest kiududest — kui need on väga lühikesed, suudab inimese kops need välja visata ja pikad kopsu ei jõuagi. Kardetav on aga üks vahepikkus, millest kops ei suuda lahti saada — prof. Trässi sõnul on see eriti kardetav neile, kes suitsetavad või on suitsetanud, mittesuitsetajad ei peaks muret tundma, kuna nende kopsud on tugevamad. Siiski ei pea inimesed üldiselt selle aine olemasolu pärast majades muretsema, sest see ei põhjusta kellelegi mingit ohtu, niikaua kui seda ei lõhuta või pole tulekahjut, selgitab professor.

Samuti ei peaks muretsema evakueeritud inimesed — linna esmaabimeeskonnad hoolitsesid, et kõik oleks puhastatud, enne kui inimestel oma kodudesse tagasi minna lubati.

Linn suutis kriisisituatsiooni hästi lahendada.
Märkmed: