www.DELFI.ee
18. veebruar 2011 04:00

Foto: Ilmar Saabas
Maailmas ei ole leiutatud valimissüsteemi, mis kõiki rahuldaks ja millel ei oleks puudusi. Valimiskorra kõlbulikkust saab samas testida üksnes praktikaga. Sestap toimivad paremini need reeglid, mis on stabiilsemad, mida ei solgutata ega muudeta pidevalt.

Ent kõige olulisem on, et inimesed saaksid aru, kuidas korraldus töötab. Mida sagedamini seda muudetakse, seda vähem seda mõistetakse.

Valimiskorra muutmisega ei saa küll korvata puudujääke poliitilises kultuuris, kuigi tihtipeale usutakse, et valimissüsteem on see võlukepike, mis toob taeva maa peale. Elu on paraku näidanud vastupidist: poliitiline kultuur saab areneda paremini just stabiilsuse tingimustes.
Samas on Eestis selgelt märgata rahulolematust valimisreeglitega ja mitmes aspektis on kriitika õigustatud. Kuid proportsionaalsusel tugineva segasüsteemi asendamine majoritaarsega ei ole põhjendatud, kuna see tekitaks kaheparteilise süsteemi ja jätaks esinduseta valijad, kes soovivad alternatiivi. Ühtlasi eeldaks see põhiseaduse muutmist.

Samuti ei aita demokraatia arengule kaasa üleriigilise nimekirja täielik kaotamine, kuna see võib halva kokkusattumise tõttu tõsta valimiskünnise 7–8 protsendile. Selline olukord tekkis 2002. aastal kohalikel valimistel Tallinnas, kus Isamaaliit sai ligi 8 protsenti häältest, aga mitte ühtegi kohta linnavolikogus.

Nendest asjaoludest lähtudes pakun välja, et üleriigiline nimekiri tuleb muuta avatuks. See tähendaks valimisnimekirja kantud inimeste järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.

Pooldan kandidaatide järjestamist valimisnimekirjas tähestikulises järjekorras nii ringkonnas kui ka üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks “esinumbrid” ja teised kandidaadid.

Samuti tuleks kaotada valimistulemuste arvestamisel d’Hondti astendaja.
Nõnda saaks valija antud häält õiglasemalt arvestada ja kaotada parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.

Need muudatused vähendaksid võimalust, et tänu üleriigilisele nimekirjale pääseb kandidaat riigikogusse väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat. Ühtlasi langeks erakonna juhtkonna võimalus sokutada riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus. Samuti kahanevad võimalused välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja. Ka oleks vaja seada valimiskulutustele lagi, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Muudatused parandaksid ka erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Seega ettepanek muuta valimissüsteemi avades üleriigilised nimekirjad järgmiselt:

1. Üleriigiline nimekiri muuta avatuks. See tähendaks erakonna valimisnimekirja kantud isikute järjestumist vastavalt saadud häälte arvule, arvestades valimisringkonna suurust.
2. Valimisnimekirja järjestamist tähestikulises järjekorras nii valimisringkonnas kui üleriigilises nimekirjas. See võrdsustaks „esinumbrid” ja teised kandidaadid.
3. Kaotada valimistulemuste arvestamisel d’Hondti astendaja. See arvestaks õiglasemalt valija antud häält ja kaotaks parima tulemuse saanud nimekirja preemiamandaadid.
4. Seaks valimiskulutustele lae, et vähendada raha mõju valimistulemustele.

Niisugustel muudatustel oleks valimistel järgmine mõju:

1. Võimalus, et Riigikoguse pääseb kandidaat tänu üleriigilisele nimekirjale väiksema häälte arvuga kui temast tagapool olev kandidaat, kaob. See suurendab valija hääle kaalu valimistel.
2. Väheneb erakonna juhtkonna võimalus sokutada Riigikogusse käsutäitjaid, kellel avalikkuses on väike toetus.
3. Vähendab võimalusi välismaistel mõjuagentidel ja äriringkondadel määrata valimisnimekirja.
4. Parandaks kõikide erakondade sisekliimat, kuna jääks ära närvesööv kemplemine ja sõpruskondade võitlus kõrge koha eest valimisnimekirjas.

Autor kandideerib riigikogu valimistel IRLi nimekirjas.

Märkmed: