Märt Meesak, Eesti Vabaerakonna juhatuse liige
Toimetas: Ragnar Teeveer
Niimoodi soovitan täna käituda just neil meie esindajail Riigikogus, kel puudub oma arvamus – neil, kes istuvad kõrge palga eest soojal kohal, olgu siis paremas reas või vasakus või olude sunnil akna all. Miks jätsite täitmata oma kohustuse teenida välja palk, mida maksab teile rahvas?
Liigutuseks oli ainult see väike nupuvajutus. Need kümme rahvasaadikut, kes ei omanud seisukohta või kelle näpud sellel ajal ei töötanud, ei ole oma palka korrektselt välja teeninud. Olete mugavuskogulased!
Ega paremad pole needki, kes ei julenud istungi ajaks üldse kohale tulla. Ka teie peaks vaatama peeglisse! Mille eest te seda maksumaksja poolt teenitud tasu vastu võtate? Kas tõesti on raske olla täiskogu istungitel kohal? Neid ei ole ju ülemäära palju.
Komisjonides osalemine ja täiskogus arvamuse avaldamine on riigikogulase töökohustus. Selle eest seal istuvatele saadikutele palka makstaksegi. Ei ole eraelulised käimised, puhkused ja põhjuseta puudumised need, mille eest Eesti maksumaksja teile heldelt tasub. Meil ei ole vaja otsustusvõimetuid ega arvamust mitte omavaid rahvaesindajaid. Teile on usaldatud mandaat. Te saate selle eest tasu.
Arusaadavalt andsite oma käitumisega märku sellest, et rahavaesindajad ja otsustajad te enam olla ei suuda ega taha. Kuna arvamust ei ole ja otsustada ei julge, ei tasu kindlasti ka kevadistel valimistel kandideerida. Anname võimaluse neile, kel on oma arvamus ja kes julgevad seda ka välja öelda. Olgu see siis milline tahes. Tahta valimiste ootuses kõigile meeldida, et tagantjärele saaks kampaania ajal vastavalt vajadusele poole valida, on argpükslik.
Tegelikult võiksime üleüldse kõik peeglisse vaadata. Olgugi et meie tööülesanne ei ole valida poolt ja langetada parlamendi täiskogul otsuseid. Meie ülesanne peaks olema rohkem sallivust ja arvestamist kaaskondlastega, vähem labasust ja lahmivat populismi. Seda igas eluvaldkonnas. Õnneks on ka neid, kes omavad kindlat seisukohta, kuid ei muutu seetõttu emotsionaalseks ning vastutustundetuks.
Täiesti arusaamatult on kogu selle virr-varri varju jäänud meie enda kalli Eesti muud mured ja rõõmud. Kuhu on jäänud sama kirglik teemakäsitlus juba pikalt menetluses oleva töövõimereformi teemal? Kas puuetega inimeste heaolu ja olukord ei lähegi meile niivõrd korda? Nemad on ka kõik inimesed meie kõrval. Ka nende olukord muudab ja puudutab meid kõiki, ka meie ühiskonna alustalasid.
Meil elab Eestis suhtelises vaesuses 17 protsenti ja absoluutses vaesuses 9,5 protsenti lastest. Ka see on kogu ühiskonna väärtuste mõjutaja. Ka nende olukord mõjutab otseselt või kaudselt meid kõiki. Kus on siin õiguslased poolt- ja vastuargumentidega? Loogiline oleks, et neid vastuolijaid ei olegi. Ometi pole me suutnud oma ühiskonnas sellele probleemile piisavalt palju tähelepanu osutada, et sellest saaks Riigikogus tulise debati teema. Neid valukohti on meie ühiskonnas ju veelgi, kus vajaksime sarnast debatti, meediakajastust ja argumente.
Vaata peeglisse! Jah, sina seal! Oled sa siis Riigikogu liige või muidu tore ja kena inimene. Vaata kevadel hoolega, keda sa ennast esindama valid. Tuulutame neid koridore värske õhuga ja saadame lodevuskogulased päris maailma kogema!
