Mul on hea meel, et Paul Goble jõudis Linnart Mälli mälestuskonverentsi kajastamisega oma blogis minust ette: http://windowoneurasia.blogspo... . Kuna tema blogil windowoneurasia on kuni paarkümmend tuhat lugejat päevas, on Linnarti sõnum sellega taaskord maailma viidud.

Õigupoolest lootis Linnart Mäll veel eelmise sügise hakul, et ta korraldab ürituse, mis on pühendatud kahekümne aasta möödumisele Esindamata Rahvaste Organisatsiooni algatusrühma kokkutulemisest Tartus 1990. aasta septembris. Linnarti lahkumine lõi need plaanid segi. Nüüd on tema loodud Rahvaste Õiguste Instituut tänu Sven Grünbergi jõupingutustele kenasti ümber registreeritud ja kavandatud konverents peeti 2. ja 3. detsembril ehk pisut suuremaltki, kui oli algul kavandatud – paraku siis mälestuskonverentsina.

Konverentsi peasõnum, rahvuslus kui demokraatia ja vabaduse alus, tuli lahti seletada üksikasjalise terminoloogilise analüüsiga. Just sellised analüüsid olid iseloomulikud ka Linnart Mälli tegevusele orientalisti ja vanade kultuuritekstide tõlkijana. Asi on selles, et eesti keeles kannab sõna „rahvuslus” positiivset tähendust, aga inglise ja teistes keeltes esinev nationalism ütleb enamasti veel midagi, mis kõlab ähvardavana ja välistavana, mitte inimesi positiivselt siduva ja ühiskonda ülesehitavana.

Samas on ilmne, et näiteks demokraatia Eestis on lahutamatu eestlaste soovist rahvusena kokku kuuluda ja tulevikku ehitada. Rahvusluse kontseptsioon, mille saame tagasi viia Herderini, rõhutab seda, et kõik rahvad on võrdselt väärtuslikud just tänu oma kordumatutele eripäradele. Natsionalismi vaatlemine konfliktide alusena on enamasti seotud hoopis sellega, et ühe või teise rahvuse õigused on alla surutud ning vabadus oma rahvusidentiteedi väljendamiseks puudub. Niisugune olukord tekitab aga frustratsiooni.

Vahest kõige selgemini väljendas rahvusluse positiivset poolt ja vajadust terminoloogilise paradigmanihke järele Mart Laari ettekanne ja sellele järgnenud diskussioon. Eiki Berg ja Mart Nutt tegelesid riikide suveräänsuse ja rahvaste enesemääramise küsimustega ning Mart Rannut vaatles keelelise identiteedi ja ohustatud keelte küsimusi. Mart Helme saadetud ettekande „Suured impeeriumid ja väikesed rahvad” luges talle omase meisterlikkusega ette Tarmo Kulmar.

Märt Läänemets andis ülevaate Linnart Mälli tööst Esindamata Rahvaste Organisatsiooni (ERO) loojana. Selle tegevuse järellainetena tegutses Tartus Vene impeeriumi rahvastega tegelev ERO koordinatsioonikeskus ning nüüd Rahvaste Õiguste Instituut. Hoopis teise nurga alt vaatles Mälli tegevust külaline Burjaatiast Dulma Ajušejeva. Linnart oli budoloogina burjaadi laama Bidja Dandaroni üks silmapaistvamaid õpilasi. Julge etteaste Dandaroni vastu peetud poliitilisel kohtuprotsessil 1972. aastal Ulan-Udes tõi Mällile burjaadi rahva tänini kestva austuse.

Tervitustega esinesid konverentsil ka Tartu Ülikooli prorektor Martin Hallik ning ERO peasekretäri esindaja Andrew Swan. Olukorrast Tšetšeenias andis ülevaate Aminat Saijeva ning Udmurtiast kõneles Leonid Gonin. Siinkirjutaja esitas konverentsi lõppsõna. Eeskätt rõhutasin, et sõnum rahvusluse positiivsest rollist võiks just Tartu Ülikooli seinte vahelt maailma minna.

Allikas: www.herkel.net

Märkmed: